Pärnu inimestelt saadud tagasiside näitab, et koduinterneti levikut piiravad sageli hirmud ja eelarvamused, mida nüüd kummutada tahaks.
Millega arvestada koju netiühendust valides?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduse netiühenduse loomiseks on kaks võimalust: püsiühendus kaabli kaudu ja mobiilne internetiühendus, mis mõlemad on väga head lahendused. Püsiühendus põhineb baasvõrgul, mis jookseb koju ja lõpeb pistikuga, kuhu sõltuvalt operaatorist on ühendatud modem, ruuter või üksikjuhtudel ka arvuti. Mobiilne internet tähendab ühendust netipulga abil, mida pakuvad kõik mobiilsideoperaatorid.
Kaabli kaudu toimiv internet on rahakotile ohutu, sest ühegi juhtiva teenusepakkuja fiksinterneti komplektil pole mahu- või kasutuspiiranguid. Kaabli kaudu toimiv internetiühendus sobibki koju just seepärast, et sõltumata internetikasutuse aktiivsusest, ei ole mingit lisatasu: maksta tuleb iga kuu üks ja sama summa.
Netipulgaga tarbitava mobiilinterneti kiirust mõjutavad ilm, signaalitugevus konkreetses asukohas, metsad, künkad ja muud füüsilised takistused.
Kaabelühendused põhinevad tänapäeval valguskaablivõrgul, mis tagab stabiilse ühenduskiiruse ja annab küllaldase varu juhuks, kui isegi kõik internetikliendid korraga netti soovivad minna.
Sobiva kiirusega koduinterneti valikul tuleks esmalt selgeks teha, kui mitut arvutit koju vajatakse ja milleks internetti kasutatakse.
Kiirus 15 megabitti sekundis on mõeldud keskmiste vajadustega peredele, kellele on oluline stabiilne ja nobe internetiühendus. Kui head netiühendust vajavad nii vanemad kui mitu last samal ajal, kipub aeglasem variant lahjaks jääma.
Kodudes, kus internetiühenduse kiirus pole tähtis, võimaldab kaks kuni viis megabitti sekundis kenasti asjad korda ajada alates e-posti lugemisest kuni You-Tube’ist videote vaatamiseni.
Kui aga internetti kasutab peres ainult üks inimene ja netti vajatakse vaid aeg-ajalt e-pangas käimiseks, e-posti ning MSNi ja Skype’i teel suhtlemiseks, pole kiirusega mõtet priisata. Sellistesse kodudesse piisab kiirusest kuni üks megabitt sekundis.
Kui kodus pole seni netiühendust olnud ega kujutata täpselt ette, milleks seda vajatakse, soovitangi alustada aeglasemast ühendusest. Kui sellest vajaka jääb, saab alati koduinterneti kiirust suurendada: enamasti pole selleks tarvis isegi tehniku abi.