/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/14/14692798t1he869.jpg)
- Suurimaks võitjaks on kahtlemata lapsed ja pered.
- Isamaa vaates on olulisel kohal eestikeelsele haridusele üleminek kõikidel haridusastmetel.
- Loodava valitsuse suur ülesanne on aidata riigi kodanikel inflatsiooniga kohaneda.
Reformierakondlasest peaminister Kaja Kallas esitas täna president Alar Karisele avalduse ametist lahkumiseks ja küsib homseks kokku kutsutud riigikogu erakorralisel istungil mandaati uuele valitsuskoalitsioonile. Pärast koalitsioonileppe allkirjastamist saab tulevane Reformierakonna (RE), Isamaa (I) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) võimuliit riiki juhtida vaid kaheksa kuud, kuna korralised riigikogu valimised toimuvad juba tuleva aasta märtsis. Opositsiooni jäävad parlamendierakondadest Keskerakond (KE) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Pärnumaalt valitud riigikogusaadikud on uue koalitsiooni suhtes üldjuhul heatahtlikult ja ootusrikkalt meelestatud, kuid opositsioonierakondade esindajatel on mõistagi võimuliidu praeguseks teadaolevate plaanide kohta etteheiteidki.
/nginx/o/2022/07/14/14692800t1h1d93.jpg)
Toomas Kivimägi (RE):
Paraku või õnneks, kuidas kellelegi, otsustas Keskerakond bravuurikalt eelmise koalitsiooni (KE+RE) lõpetada. Esimeseks sammuks on ühine eelnõu opositsiooniga peretoetuste teemal (nukid!), viimaseks piisaks lagunemise karikasse on punase tule andmine eestikeelsele hariduse eelnõule. Kaja Kallase pretsedenditu otsuse Keskerakonna ministrid vabastada algatas koalitsioonipartner ise.
Nüüd jäi kaks valikut: kas EKRE+I+KE koalitsioon või peagi allkirjadega kinnitust saav RE+I+SDE. Vähemusvalitsuseks meie poliitkultuuri(tuse)s võimalust pole. Küll aga erakorralisteks valimisteks, mis olnuks igati a(s)jakohased, arvestades patiseisu parlamendis ja oluliselt muutunud valija eelistusi, ent president oli arusaamatult kõhklev.
Suurimaks võitjaks on kahtlemata lapsed ja pered. Esimese ja teise lapse igakuine toetus tõuseb 80 euroni ja lasterikka pere (3–6 last) igakuine toetus seniselt 300-lt 600-le. Tähelepanuta on jäänud, et kolmanda ja iga järgneva lapse igakuine 100eurone toetus kehtib endiselt.
Reformierakond on pooldanud suuremat vajaduspõhist lähenemist, et maksta veelgi rohkem neile, kel seda vaja, aga solidaarsuse ja koalitsioonipartnerite "nõudel" vormus see just sellisena.
Veelgi olulisem on ehk Eesti väga kõrge välis- ja julgeolekupoliitilise "reitingu" säilitamine. Mäletame veel liiga hästi NATOs kahtlevaid ja Venemaa-lembeseid avaldusi ühest varasemast koalitsioonist. See olnuks tänases julgeolekuolukorras äärmiselt ohtlik. Kaja Kallase edu välispoliitikas on isegi opositsioon sunnitud tunnistama.
Igal asjal on oma hind. Mida rohkem osapooli laua taga, seda kulukam. Toetades igati selle koalitsiooni sündi, olen Reformierakonna läbirääkijatele korduvalt rõhutanud: kui teile tundub selle koalitsiooni hind liiga kallis, siis ilma meieta oleks kulu riigile vähemalt kaks kui mitte kolm korda suurem.
Kohalikust vaatest: Pärnu asjad, näiteks sild, on jätkuvalt töös ja laual.
/nginx/o/2022/07/14/14692803t1h5978.jpg)
Alar Laneman (EKRE):
Kõigi märkide järgi on järgmisel nädalal Eestil valitsus. Uues koalitsioonis on nii head kui halba, on asju, mis teevad muret.
Hea: keerulisel ajal saab riik valitsuse. Mõistetakse, et elukalliduse tõusuga seotud probleemid on vaja lahendada. Kiiduväärt on ka see, et rahvusvahelisel areenil aktiivne peaminister saab jätkata riigikaitse tugevdamist ja NATO kohalolu suurendamist. Väga hea on perede toetamine, samuti soov tegeleda energia hinnatõusuga ja kergendada tarbija koormat.
Halb: koalitsioonil on reaalset tööaega kolm kuud, siis saabuvad jõulud ja valimiskampaania. Plaanide sõnastus on ebamäärane ja olulisemad sammud on kavas alates 2024. aastast. Jääb mulje, et valimisteni midagi olulist teha ei plaanita. Koalitsiooni kahel liikmel (I ja SDE) on reitingu tõstmine vajalik ja valitsuses olles on seda lihtsam teha. Samuti on halb maksude tõusmise suund.
Arusaamatu on peretoetuste maksmine 24. eluaastani. Kui on vaja toetada õppijaid, peaks toetus selgelt olema seotud õppimisega. Praegusel kujul on see rahakülv.
Elektrituru reformi tuleb alustada kohe. Elektribörs ei toimi. Olukord rahuldab müüjat, kuid mitte tarbijat. Kütuseaktsiise tuleb langetada kohe. Elekter ja kütus on eluks hädavajalikud, autokütus eriti maapiirkonna elanikele. Sisendina on energia majandustegevuses hinnataseme oluline määraja. Toetused ei ole jätkusuutlikud ja toidavad inflatsiooni.
Murelikuks teeb asjaolu, et pole näha selget kava Ukraina abistamiseks kingitud relvastuse ja varustuse kiireks asendamiseks.
/nginx/o/2022/07/14/14692802t1h4142.jpg)
Andres Metsoja (I):
Isamaa vaates on olulisel kohal eestikeelsele haridusele üleminek kõikidel haridusastmetel ning kõrghariduse täiendav rahastamine juba käesoleval aastal täiendavalt 10 miljoni euroga. Haritud rahvas on olnud ja on ka tulevikus Eesti edu aluseks.
Julgeolekusse panustamine on meie jaoks olnud tähtis erinevatel aegadel. Tänaseks kinnitavad kõik Eesti erakonnad, et riigikaitsesse tuleb panustada niipalju kui vaja. Koalitsiooni moodustamise oluliseks kokkuleppeks sai aga põhimõte, et investeeringuid teostatakse kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel.
Elektrituru reformi läbiviimine aitab majapidamistel paremini toime tulla EL heitmekaubanduse mõjudega ning energiahindade hüppelise tõusuga. Kahtlemata on selles valdkonnas palju ajakriitilisi tegevusi ning leibkondade rahakotiraudadele leevenduse andmine sõltub koostööst nii valitsuses kui riigikogus.
Eesti saab püsida ikka siis, kui pered tulevad toime ja sünnib lapsi. Perede toetamine on selle valitsuse üks prioriteete ning lastetoetuste indekseerimine peaks mõneks ajaks vähendama poliitilist debatti selle paljudele sügavalt isikliku teema üle. Väärika vananemise kontekstis tullakse aga peredele samuti appi. Nagu teame, tuleb eakamaid pereliikmeid sageli toetada hooldekoduteenusega ning ka selles osas võtab riik osa kanda.
Loodavale koalitsioonile ei ole just palju aega antud, aga mainitud teemad on Eesti ja eestluse püsimajäämiseks olulise tähendusega.
/nginx/o/2022/07/14/14692799t1h7b67.jpg)
Annely Akkermann (RE):
Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on kõige tähtsam, et valitsus oleks eestimeelne ja ühtlasi usaldusväärne partner lääneriikidele. Ukraina on endiselt sõjas ja vajab Lääne toetust. Lähikuudel jäävad sõjavarud ahtamaks, väsimus ja tüdimus tükivad kallale, sõja kaugemad mõjud põhjustavad riikides siseprobleeme, suurim neist kütuste, energia ja toiduainete puuduse kannul kerkiv üldine hinnatase – inflatsioon.
Uus koalitsioon saab töötada kaheksa kuud ja kui selle aja kestel lõpeks sõda, saaksid põgenikud tagasi pöörduma hakata ja hindade kasv peatuks, nii oleks uus valitsus lootused kuhjaga täitnud.
Loodava valitsuse suur ülesanne on aidata riigi kodanikel inflatsiooniga kohaneda. Inflatsioon on kõige ebaõiglasem maks, ta ründab rängimalt vanemaealisi, kes on pensionipäevadeks raha kõrvale pannud, samuti madalapalgalisi ja lastega peresid, kelle sissetulekust suur osa kulub esmatarbekaupadele.
Uues koalitsioonilepingus on enim mõeldud just neile sihtrühmadele: tõusevad lapsetoetused, perehüvitised ja hooldekodukoha eest peab saama edaspidi tasutud oma pensioniga, ülejäänu eest hoolitseb riik. Peale selle nähakse ette toetused, mis hüvitavad peredele energiahinna tõusu üle 13–15 sendi kWh eest. Töötajate tulumaksuvabastus kasvab järgmisest aastast 500 eurolt 654 euroni.
Enim mures olen riigirahanduse tasakaalu pärast – tuleb võtta laenu. Ühest küljest suurendab laenuvõtmine rahapakkumist ehk õhutab hinnatõusu. Teisest küljest on ette näha intresside tõusu ehk laenukulude kasvu. Kolmandaks olen veendunud, et laste kasvatamiseks ei peaks võtma laenu. Iga põlvkond peaks suutma lapsed ellu saata ilma võlgadeta, sest praegu võetud laene hakkavad tulevikus tagasi maksma needsamad lapsed. Me paneme neile selga koorma enne, kui nad üldse hakkavad tiibu sirutama ja oma pesa koos poegadega looma. See ei ole õige ega kestlik, ammugi mitte konservatiivne.
/nginx/o/2022/07/14/14692804t1h3567.jpg)
Marko Šorin (KE):
Eesti poliitika sai sel kevadel juurde mitu pretsedenti: peaministri erakonna obstruktsioon, ühe partei (vähemus)valitsus ja tagasiastuva ministri töölt mitte ära laskmine. Peale selle võimuläbirääkimised, kus üks osapooltest istub "peaministritoolil", see tähendab, et peaminister ei lasknud 40 päeva jooksul Keskerakonna ministreid tööle. See on olnud asja tehniline pool ja poliitikahuvilistel pole olnud põhjust igavuse üle kurta.
Koalitsioonilepe pole veel kättesaadav olnud, mistõttu on ülevaade lünklik. Kuid mõned punktid on avalikuks tehtud. Eestikeelsele haridusele üleminek on ideena fikseeritud, kuid vägisi jääb mulje, et veel hõredana või päris tervikplaanita. Väidetava rahaga (14 miljonit) tundub ülesanne olema täitmatu. Ma olen kultuurikomisjoni liige ja seal on haridusküsimused peamised, mida arutatakse, ja senise info põhjal saan kinnitada, et rahaline vajadus on palju suurem.
Hea ja samas üllatavana tulevad laste- ja peretoetused selliselt, mille eest Keskerakond kevadel seisma hakkas ning mille vastuseisu tõttu Reformierakond eelmise koalitsiooni lõhkus. Kummalisel kombel erineb koalitsiooni kulude arvestus mitmete teiste ekspertide arvutustest. Püsikulud on märkimisväärselt suuremad avalikult välja öeldust, mis viitab, et valimisteni jäänud aja jooksul ilmselt ei plaanitagi mõningaid punkte päriselt ellu viia. Kas Tallinna-Pärnu maantee saab investeeringuteks raha?
Isiklikult huvitab mind suhtumine presidendivalimistesse. Kas muudatused tulevad? See arutelu jäi sügisel riigikogus pooleli. Olen suhelnud president Alar Karisega ja temagi on väljendanud, et valimiskorda tuleb muuta.
/nginx/o/2022/07/14/14692801t1h0d0a.jpg)
Jüri Jaanson (RE):
Senise riigivalitsemise koalitsiooniliidu lõppemine oli juba mõnda aega kestnud ootus, sest sisepinged ja vastutöötamine ei võimaldanud riiki mõistlikul viisil edasi juhtida ega arendada. Tuleb märkida, et välis- ja kaitsepoliitiliselt on Eesti riik väga hästi toimetanud ja hakkama saanud, muus osas sumbusime sisevastuoludesse.
Uue koalitsiooni esmaseks ülesandeks pean praeguse riigikogu allesjäänud perioodi lõpuks vastsele koosseisule olulised töösuunad avada. Uue koalitsioonileppega see osaliselt ka õnnestub ja igal juhul on see lepe hetkeseisuga parem kui mistahes võimalik alternatiiv, seda eelkõige riigieelarve kontekstis.
Teemadest tasub märkida senise aktiivse julgeolekupoliitikaga jätkamist, eestikeelsele haridusele üleminekut, perede hakkamasaamise parandamist, energiakriisiga toimetulekut ja uue tulumaksumiinimumi seadmist. Jätkuvalt tuleb aktiivselt tegeleda Ukraina sõja ja sõjapõgenike teemadega.
Millisel moel täpselt edasiminek toimub, see selgub läbi algatatavate seaduseelnõude. Aega on jäänud vähe, riigikogul on neli aktiivset töökuud. Positiivseks ja märgiliseks hindan koalitsioonileppega paika seatud eestikeelsele haridusele ülemineku algust aastal 2024, samuti perede uute toetusmäärade paikaseadmist. Märkimisväärselt tõuseb ka üksikvanemate toetus, kahjuks on sellega koos jäänud tõstmata puudega vanemate toetus.
Lahtise küsimusena jäi veel üles koalitsioonileppe kulu katmine riigieelarves. Nagu aga eespool mainitud, jääb see kaugelt väiksemaks kui mistahes teine koalitsioonilepe praegu pakuks. Oluline on, et saame riigieluga paigaltammumise asemel edasi liikuda.