Pootsi-Kõpu kirikus mängib Soome tšellokunsti grand old man

Eesti apostliku õigeusu kiriku metropoliit Stefanuski on Pootsi-Kõpu kirikus Platonile pühendatud kontserte kuulamas käinud. Pildil tervitab teda Enn Rand. Foto: Toomas Mitt

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu apostlikus õigeusu kirikus peetakse sel nädalavahetusel piiskop Platonile pühendatud muusikafestivali.

Musica Hymnise kunstilise juhi Allar Kaasiku sõnutsi võib tänavust peaesinejat, Sibeliuse akadeemia omaaegset rektorit Erkki Ilmari Rautiot nimetada tšellokunsti grand old man’iks, kuna tema juures on õppinud kõik tänapäeva väljapaistvad Soome tšellistid ning ta on oma õppejõudude, meie aja suurte tšellistide-pedagoogide Yrjö Selini, Enrico Mainardi ja Pierre Fournier traditsioone jätkanud nii interpreedina kui meistrikursustel.

Rikkaliku repertuaariga tšellist avab kuulajale kergesti mõistetavalt nii vanamuusika ilu kui kaasaegse muusika sügavust. Pikal loomingulisel teel on tal kujunenud eriti tihe side Johann Sebastian Bachi muusikaga.

Bach oli kogu elu huvitatud pillide väljendusomaduste arendamisest. Tema soolopillidele loodud teoseid, sealhulgas tšellosonaate – algselt gambasonaate – iseloomustab instrumentide tehniliste ja kunstiliste võimaluste maksimaalne kasutamine.

Meisterliku polüfooniakäsitlusega on Bach loonud teosed, mis on jäänud läbi aegade lääne muusika tippteosteks.

Arvatakse, et Bach kirjutas sonaadid Carl Friedrich Abelile, hea sõbra pojale, kes oli oma aja viimaseid kuulsaid viola da gamba virtuoose, ja et klavessiinipartiid esitas helilooja ise või mõni tema poegadest.

Koos Erkki Rautioga mängib piiskopmärter Platoni sünniaastapäeva tähistamise kontserdil klavessiini Reinut Tepp, kes töötab klavessiiniõppejõuna Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on tegev kammerorkestris Kremerata Baltica.

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu apostlik õigeusu kirik. Foto: Toomas Mitt

Vaba sissepääsuga muusikasündmus on pühendatud piiskop Platonile (kodanikunimega Paul Kulbusch), kes sündis selles väikeses külas 1869. aastal ja oli vanemate kaudu seotud kohaliku Pootsi-Kõpu kirikuga. Platon oli esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop ja esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane. Enamlased mõrvasid ta Tartus 1919. aastal.