PILDID ⟩ Kablis jõuab rahva ette mehine folkpunktantsulavastus

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy

Ole sa noor-, vana-, naise- või poissmees, Pärnumaal on ikka hea elada! Kuniks külapoes õlut, meres kala ja sõbrad ümberringi, pole millegi üle kurta.

Iga õige mees teeb hommikupoole natuke tööd ja istub õhtupoole poe ees pingil ja arutab tähtsaid maailma asju. Kõik oleks justkui korras, aga ometi kripeldab mehepoegade südames miski, mis rahutuks teeb. Nimelt naised, kes hetkegi paigal ei püsi, varavalges toimetama hakkavad ja õhtuks kultuurimajja kaovad, et igasuguste kohutavate asjadega tegelda.

Kui käsitööringist tuleb vähemalt paar villaseid sokke või midagi muud, siis rahvatantsuring pole küll muud, kui üks aja surnukslöömine. Ainult tühi karglemine ja hüplemine, millest ühelgi mõistlikul inimesel miskit kasu olla ei saa.

Aga ometi teeb see rahutuks, sest naiste silmad säravad, suud naeratavad ning lõbu ja lusti paistab jätkuvat. Ja nagu välja tuleb – selleks pole üldse mehi vaja!

Sügaval südames mõtleb siis mõnigi mehepoeg, et mis oleks, kui võtaks isegi kätte ja ... ei, kurat, ükskõik mida, aga mitte seda! Mina juba pastlaid jalga ei aja ega kaabut pähe pane, sest enda lollikstegemiseks on lihtsamaidki viise! Aga mine sa tea ...

Nii võiks nelja Pärnumaa rahvatantsijate rühma, folk-punk-rokkbändi August Urr, tekstide autori Ott Kiluski ja koreograafist lavastaja Kardo Ojassalu ühiselt ellukutsutud maavillase folkpunktantsulavastuse lühidalt kokku võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles