:format(webp)/nginx/o/2022/07/29/14726756t1hcbff.jpg)
Pärnu maakohus tunnistas 32aastase Liisa kokkuleppemenetluses süüdi kelmuses, arvutikelmuses ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises. Kohus karistas lähedaste nimele laene võtnud naist kahe aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Peale selle tuleb süüdistataval hüvitada üle 200 000 euro ulatuses tekitatud kahju.
Prokuratuur süüdistas naist selles, et aastatel 2018–2020 taotles ta enda pereliikmete ja lähedaste ID-kaarte kasutades nende teadmata laene – kokku 17 laenuandjalt kogusummas 213 856 eurot.
Peale petisele välja makstud laenude jäeti mitu laenutaotlust eri põhjustel rahuldamata ja neid tegusid käsitleti kuriteokatsetena. Laenude taotlemiseks kasutas naine enda kätte usaldatud ID-kaarte ja pani sellega süüdistuse järgi toime ka tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise.
Paraku näitavad paljud kriminaalmenetlused, et rahalistesse raskustesse sattumisel on inimesed valmis kuritarvitama enda lähedaste dokumente ja andmeid.
Lauri Jõgi, Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri Lauri Jõgi sõnutsi on isiku tuvastamist võimaldavate dokumentide kellegi teise kätte usaldamine alati risk. “Paraku näitavad paljud kriminaalmenetlused, et rahalistesse raskustesse sattumisel on inimesed valmis kuritarvitama enda lähedaste dokumente ja andmeid,” rääkis prokurör ja toonitas, et oma dokumendid ja isiku tuvastamist võimaldavad andmed tuleb hoida ainult enda valduses. “Internetis on võimalik ID-kaarti kasutades sõlmida erinevaid lepinguid, taotleda laene ja võtta kohustusi, mille tasumist hakatakse nõudma esialgu just dokumendi omanikult, mitte selle kuritarvitajalt.”
Jõgi selgitas, et õnneks jäävad sellistest tegudest jäljed ja politsei jõuab laenu taotlenud kurjategijale varem või hiljem jälile. Seejärel saavad laenuandjad neile tekitatud kahju kurjategijalt välja nõuda. “Enamasti ei pruugi aga eri kohustuste katteks kelmusi toime pannud inimestel olla kahjude hüvitamiseks piisavalt vara või raha, mistõttu tuleks seda riski ikkagi vältida,” täpsustas prokurör.
:format(webp)/nginx/o/2022/07/29/14726757t1h6722.jpg)
Süüdistatav elab järgmised kolm aastat teadmises, et uue kuriteo korral tuleb tal reaalselt vangistust kandma hakata. Ta peab ka hüvitama kõigile ettevõtetele tekitatud kahju, millele lisanduvad omakorda viivised.
“Võõra dokumendi või muu isiku tuvastamist võimaldava lahenduse kuritarvitamine ja raha väljapetmine ei ole kunagi hea viis rahaprobleemide lahendamiseks. Lõpuks saab ring otsa ja lahendamist vajanud raskused täienevad omakorda väga suurte kahjunõuetega ja potentsiaalse vanglakaristusega,” lisas Jõgi.
Kohus võib sellise kelmuse eest karistada kuni viieaastase vangistusega.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)