Amet lubab Pärnumaal küttida viis mesikäppa

Rajakaamera foto karuperest Pärnumaal tänavu juulis. Foto: Eesti Jahimeeste Selts/Kristo Song

• Mullu lasti Pärnumaal lubatud kuus karu maha esimesel jahikuul.
• Mesinikel tuleb tarusid karude vastu ise kindlustada.
• Karu kohates tuleb teada, kuidas käituda, hea oleks teada mõnd luuletust.

Esmaspäeval algava karujahi hooaja alguses annab keskkonnaamet võimaluse üle riigi 90 karu küttimiseks. Kuus küttimisluba jäetakse esialgu reservi, et neid hiljem vajaduspõhiselt jagada uutesse kahjustuskolletesse. Pärnumaa jahimehed said õiguse lasta viis metsaotti.

Mullu kütiti Eestis kokku 87 karu, neist kuus Pärnumaal. Toona lasti 1. augustil alanud karujahi viimane loom kodumaakonnas 1. septembril. Karujahti peetakse oktoobri lõpuni.

Mõmmide arvukus on viimastel aastatel Eestis suurenenud – mullu sügisel hinnati nende arvu pea 1000 isendini. Kuigi karude asurkonna seisund on tervikuna väga hea, on nende asustustihedus erinev. Rohkem on karusid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem Eesti lõunapiiril. 

Asustustihedus kajastub ka küttimislubade piirkondlikus jaotuses: enim karusid tohib lasta Ida-Virumaal (13), ühtegi luba ei eraldatud Saare- ja Hiiumaale.

2022. aasta küttimismahud maakonniti

• Harjumaa 12
• Ida-Virumaa 13
• Jõgevamaa 9
• Järvamaa 12
• Läänemaa 2
• Lääne-Virumaa 15
• Põlvamaa 3
• Pärnumaa 5
• Raplamaa 3
• Tartumaa 7
• Valgamaa 2
• Viljandimaa 6
• Võrumaa 1
• Kokku 90

Andmed: keskkonnaamet

Karude arvukuse suurenemisega kasvavad nende tekitatud kahjustused. “Karujahi peamine eesmärk on vältida ja ennetada karude tekitatud kahjusid. Pealegi aitab see kaasa karude inimpelglikkuse säilimisele,” selgitas Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas.

Sarnaselt viimaste aastatega jätab keskkonnaamet osa küttimislubasid esialgu reservi, et suunata need vajaduspõhiselt uutesse kahjustuskolletesse. Varasem kogemus näitab, et lubade väljaandmine kahes osas on end õigustanud. “Ikka tekib veel keset küttimishooaega mõnes piirkonnas karudest suuremat kahju, kui nad hakkavad inimeste majapidamiste juures liiga palju toitu otsimas käima,”  tõdes Kukk. Seepärast ongi jahiaasta alul plaanis jagada kokku 96 karu küttimisluba, millest kuus jääb reservi.

Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle. Läinud aastal rüüstasid karud kokku pea 800 mesitaru. Palju selliseid juhtumeid oli piirkondades, kus karud olid uustulnukad ja ennetusmeetmete rakendamine polnud mesinikel veel harjumuseks saanud.

Ennetamisele peaks mõtlema iga omanik ja kõige mõjusam viis karude mesitarudest ja silorullide kogumiskohtadest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ja silorullide ümber.

Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas

Ametnik tuletas meelde, et küttimine pole ainuke abinõu kahjustuste vältimiseks. “Ennetamisele peaks mõtlema iga omanik ja kõige mõjusam viis karude mesitarudest ja silorullide kogumiskohtadest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ja silorullide ümber. Kariloomi saab kaitsta kiskjatõrjeaiaga,” selgitas Kukk.

Eriaia rajamise maksumusest pool kompenseerib keskkonnaamet. Selle kohta saab täpsemat infot ameti kodulehelt.

Karu tegutsemisjälgi on lihtsam märgata liivastel teedel. Foto: Marko Saarm

Üha sagedamini ristuvad karude teed inimestega

Zooloog Aleksei Turovski soovitab karuga kohtumiseks meelde tuletada mõni jõululuuletus. Nähes eemalt, nii kahekümne meetri kauguselt karu, tuleb Turovski sõnul jääda kohe seisma ja vestelda karuga rahulikult ja monotoonselt. “Loe karule ette lapsepõlves pähe õpitud jõululuuletus või korruta rütmiliselt ridu oma lemmiklaulust, peaasi et öeldu sind ennast ei erutaks. Samal ajal võid ettevaatlikult hakata selg ees taganema,” soovitas Turovski ja hoiatab loomale selga keera keeramast, karjumast ja sosistamast. “Sosin mõjub igasugusele loomale, sealhulgas karule samasuguse provokatsioonina kui karjumine ning teeb ta murelikuks. Rahulikul häälel rääkimine annab mesikäpale kindla sõnumi, et kõik on korras ja sul pole kurje kavatsusi,” lisab loomateadlane.

Loe karule ette lapsepõlves pähe õpitud jõululuuletus või korruta rütmiliselt ridu oma lemmiklaulust, peaasi et öeldu sind ennast ei erutaks.

Aleksei Turovski, zooloog

Kui inimene on karule väga lähedale sattunud, on lood teised. “Kui näed, et ta on teinud end madalaks, tema kael ja pea on välja sirutatud ning pea liigub kordamööda vasakule ja paremale, on ta silmnähtavalt ärritunud, heida otsekohe pikali ja pane käed kukla peale kokku. Reeglina nuusutab karu kuklale kokku seotud käsi, tutvub olukorraga ja jätab sind loodetavasti rahule. Kuna karu on sellises olukorras väga erutunud, püüa olla nii vaikselt kui võimalik, sest igasugune heli mõjub provotseerivalt,” ütles tuntud zooloog.