Kolumn Kaks päeva Maita (1)

Copy
Siiri Erala.
Siiri Erala. Foto: Erakogu

Ma kohtasin Maid siis, kui lõpetasin keskkooli. Mäletan hästi, et tutvusime just gümnaasiumi lõpuaktuse järel ja teda tutvustas mulle mu isa. Meeles on Mai välimuski – selles andis tooni roosa, aktsendiks rohekad-kollakad täpid.

Olen kohe-kohe saamas 40 ja Mai on minuga tänini. Paljud sõbrannad on erinevate eluotsuste tuules justkui kaotsi läinud, aga Mai on jäänud. Ta on minuga iga päev. Peaaegu.

Viimane sõna ongi see, miks ma Maist praegu kirjutan. Nimelt viis hiljutine Läti suveseiklus meid paariks päevaks lahku. Seiklesime koos, kuid Eestisse naastes sattusime eri autodesse. Ja tema sõitis Türile, mina Pärnu. Kaks päeva ilma temata …

Tagasi üles