Galeriid ⟩ Kunstinädal Pärnus: skulptorid seiklesid seksi- ja sotsiaalkriitilistes sfäärides

Nagu kärbes Jaak Lottemaalt, rahvas sabas, sõelus Al Paldrok oma sulis ruuporisse jutustades ühelt Põhjamaade kunstinädala näituselt teisele, jahvatades rõõmsalt kõigest, mis pähe tuli, tutvustades teoseid ja nende tegijaid kõigis keeltes, mida oskas. Tegijate seas oli nii inglise, soome, vene kui saksakeelseid kunstnikke.

Nimelt on saabunud Pärnusse taas see imeline aeg, mil linnaruum on täitunud skulptuuride ja nende autoritega, kunstinädal on toonud peale kujurite linna ohtralt teisigi kunstnikke.

Keskendugem siinkohal skulptuurile. Skulptuurifestivali VORM avaüritustel loovutas Paldrok oma ruupori hetkeks teiste seas ka Eero Iijavoinenile, Taje Paldrokile, Piret Meos Roositalule, Johannes Luigele ja Toomas Altnurmele, kes kõik oma teoseid inglise keeles pidid tutvustama. Avaüritused toimusid Pärnu keskraamatukogus, selle ees, Loovlinnaku galeriis ning selletagusel Skulptuuride Alleel.

“Festivali näitustel eksponeeritakse skulptuure, objekte, interaktiivseid koha- ja kontekstipõhiseid teoseid, installatsioone teemal “VORM”,” kõlas ka kohustuslik sissejuhatus. Teoseid on kokku vähemalt 40 kunstnikult, mõnelt mitu ja paljud neist juba teistelgi näitustel osalenud.

Kivi, paber, käärid

Suures osas on erinevates vormides “Vormi” temaatika seotud seksi ja seiklustega taevastes sfäärides, aga leidub ka sotsiaalkriitilisi teoseid, näiteks energiakriisi teemal. Tõestuseks, et ühel skulptuurinäitusel võib kivi, metalli, klaasi, betooni, plasti ja puidu kõrval materjalina edukalt kasutada ka paberit, on Kiwa ja Vello Vinn kartongist hiiglaslikele ruumilistele piltpostkaartidele vormistanud filosoofiast pakatavad kollaažid.

Eero Iijavoineni skulptuurid pärinevad aga tema puukuurist ja on valminud halgudest, millest mõnedel naeltest-poltidest lisandused, ning ripuvad nüüd raamatukogu seinal Ingeri-Soome stiilis puuslikena.

Piret Meos Roositalu seevastu mõtles välja ehitusplokkidest tuuletorni, mille sisemusse kaedes on võimalik näha end hoopis teises valguses, kui seni on ennast nähtud, ja ühtlasi on antud vaba voli ka endast mööda vaadata. Tuuletornile annavad jõudu läikivad leluveskid. Välimus on selle teose puhul petlik.

Taje Paldrok on eriti ambitsioonikalt oma “Taevase sümfoonia” teosesse ja selle ettekandmisele kaasanud terve taevavõlvi. Vaatenurga võib vaataja ise valida.

Oma Marsi kroonikates avaldab Heleliis Hõim aga kogu tõe kulgurita kosmoseuuringutest punasel planeedil. Tema hiiglasliku Marsikamaka Pärnu keskraamatukogus võiks vabalt ka näiteks Konstantin Pätsiks moondada, ilma et keegi arugi saaks.

Tarbeklaasist dildod ja kivipeenised

Suur-Jõe tänaval avatud Loovlinnaku galeriis istus elusuuruses Põhjamaade kunstinädala peakorraldaja Andra Orn, kes galeriid külastanud Soome vanapaarile lahkelt seal olevaid teoseid lahti seletas ja siinkirjutajale viiekümne euro eest USA kunstniku Gail Allardi tarbeklaasist värvilisi dildosid üritas pähe määrida.

“Need on tõesti kätšid, mõnusalt esteetiliselt teostatud. Ja muidugi Simson Seakülast oma tuntud headuses,” tutvustas Orn. Ta lisas, et korraldab ka Põhjamaade Nordic-Baltic kunstiakadeemiate konkurssi, kus on, vastupidiselt antud näitusele, väga palju jõulisi, tugevaid, vihaseid naisi ja vulvasid.

“See on teine äärmus, seal pole ühtegi näitust, kus poleks verd ja menstruatsiooni. Ma arvan, et väga ei julgeta enam niimoodi falloseid näidata, seda peetakse šovinistlikuks ja halvaks tooniks. Tegelikult on siin olev suur julgustükk,” jutustas Orn, kes nimetas kunstinädala tegemisi teisalt siiski ka tervele perele harivat meelelahutust pakkuvaks. Parimad tööd peavad pealtvaatajad nüüd ise üles otsima.

Kunstinädal jätkub täna üle linna graafikafestivali IN Graafika näituste avaralliga, mis päädib hilisõhtul performance’itega loovlinnaku õuel.

Kunstinädalate ajalugu ulatub aastakümnete taha: alates 2016. aastast toimuvad need Nordic Baltic Art Center NOBA eestvedamisel peamiselt Tallinnas, nüüd teist aastat järjest Pärnus koostöös suvepealinna kohalike kunstiasutustega ja tuleval suvel tõenäoliselt Tartus, peatses Euroopa kultuuripealinnas.