Galerii ⟩ Häädemeeste õigeusu kirik erineb teistest

Häädemeeste õigeusu kiriku kolmekorruseline ikonostaas on väidetavalt Baltimaade suursugusemaid. Foto: Urmas Luik

Eeloleval nädalavahetusel tähistab Häädemeeste Issandamuutmise õigeusu kirik 150. aastapäeva, mis tipneb pühapäeval piiskopliku liturgia ja ristikäiguga. Juubel andiski põhjuse astuda sisse maanteest eemale Kooli tänava äärde jääva pühakoja uksest. Sellest paar aastat hiljem valminud Häädemeeste Miikaeli luteri kirikust alevi keskel ei saa aga mööda vaadata ükski läbisõitja. Mõlemad kirikud on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Häädemeeste valla lehe juuninumbris kirjutatu järgi eraldati õigeusklikele krunt Laiksaare mõisatee ja Pärnu–Riia postimaantee ristumiskohta üheksa aastat enne seda, kui pühakoda ehitama hakati. Tõuke andis usuvahetusliikumine, eestlaste minek luteriusust õigeusku kinnistuva arusaamaga, et nii-öelda keisri usku minejad saavad maad ja vabaduse, mõisakoormis leeveneb ja nad võivad välja rännata. Hingemaa oli tollal rohkem kui eluküsimus.

Liivimaa kubermanguarhitekti Apollonius Edelsoni projekti järgi valminud kiriku ehituskulud kattis Püha Sinod. Maakivivundamendile kerkinud peamiselt tellistest ja krohvitud seintega, sibulakujulise haritorni ja kellatorniga rajatis hakkas kogudusele üsna varsti peavalu valmistama ja valmistab siiani, nagu selgus EAÕK Häädemeeste Issandamuutmise kiriku juhatuse esimehe, missioonitundega kohaliku Tõnis Joaranna jutust.