/nginx/o/2012/03/01/992278t1hd594.jpg)
Sina-suhet tööga aitab luua Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) projekt “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule”, mille esimesi vilju nopivad ettevõtmise algatajad praktikal olijate kaudu.
Hakkajad hakkavad jõudma oma sihile
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
2. märts 2012, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks praktikante on Paikuse vallast pärit Marjuka Aas, kes töötukassa toetusel läbis korraldatud lastehoiu koolituse. PEAKi koolituse ja tööpraktika koordinaatori Imbi Lepik-Martinsoni abiga leidis neiu endale praktikakoha Pärnus Titutriinu lastehoius.
“Kui Imbi mulle ettevõtlus- ja arenduskeskusest helistas ja pakkus tööpraktikanti, võtsin mõtlemisaja ja küsisin endalt, kas leian aega, et teda juhendada, ja kuidas lastevanematele põhjendada, et meile tuleb uus inimene,” räägib Titutriinu lastehoiu juhataja Merike Angerjärv. “Võtsin siiski!”
Ema soovitas
Kolme kuuga on Marjuka Aas Pardi tänava Titutriinu väikeste ja suurtega kohanenud.
“Koostöö juhendaja Merike Angerjärvega on läinud suurepäraselt ja seoses lastehoiu laienemisplaanidega on nüüdseks selge, et Marjuka saab praktika lõppedes ehk märtsi lõpust samasse ettevõttesse tööle asuda,” selgitab Lepik-Martinson.
“Ema rääkis mulle sellest noortele pikaajalistele töötutele mõeldud projektist ja soovitas minna. Mõtlesin, et proovin, mis see endast kujutab,” mainib Aas.
Pärnumaa kutsehariduskeskuses majutusteeninduse eriala lõpetanud Aas ei leidnud kohe erialast tööd ja nagu paljud tema eakaaslased teenis vahepeal leiba võõrsil, Norra Kuningriigis lapsehoidjana.
Lastepäraselt mõnusas Titutriinus on tosin mudilast ja nendega tegeldes tulevad enda kogemusest enamgi kasuks töökaaslaste ja juhataja nõuanded.
“Marjuka hea külg on see, et ta võtab väga hästi ja naeratades vastu soovitused, kuidas on parem. Planeerime tegevusi koos, võtame aja maha, analüüsime,” räägib Angerjärv õlatunde kujundamisest väikeses kollektiivis.
Põhimõte on hoolida ja armastada neid, kes hoiule antud, kuid seada piirid. Näiteks suunata mudilasi ise enda järelt mängunurka koristama või riietuma. Mõnusa naeratuse ja vaikse häälega, et püksid-kleidid saaksid õiget pidi selga ja vasak ning parem jalg ei läheks kingadega vastuollu.
Kogukonna tugi
PEAK alustas 16–24aastastele noortele pikaajalistele töötutele mõeldud projektiga läinud aasta augustis ja sihtrühmas on 40 noort. Euroopa sotsiaalfondi toetusrahaga 163 091eurose eelarvega ettevõtmise partnerid on maakonna omavalitsused, töötukassa, liikumine Pärnumaa Kodukant ja aktiviseerimiskeskus Tulevik ning projektijuht vabatahtliku töö keskuse tegevuse järgi tuntud Eha Paas.
Enim eneseharimise ja tööpraktika võimaluse kasutajaid on noortele hakkajatele mõeldud projektis Pärnust. Arvandmetest järeldades on sihtrühmas töötus viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, seepärast on nende tööturule kaasamine ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine teadliku suunamisega rohkem kui vajalik.
Lepik-Martinsoni jutu järgi algas töö hakkajate noortega üksteisega tuttavaks saamisest, igaühe eraldi nõustamisest, koolitus- ja tegevuskava koostamisest. Oktoobris kaasati nad juba Pärnumaa mittetulundusühingutesse. Selleks, et juhendaja abiga võtta osa kogukonna tööst ja valmistada nad ette praktikale minekuks.
“Projekti lõpuni, see on juulini kestavad koolitused ja tööpraktika enda valitud valdkonnas, samuti igakuised tööklubid, kus õpetame näiteks CV koostamist, andmebaaside kasutamist, töötukassas arvelevõtmist,” mainis Lepik-Martinson.
Kõigest kokku valmib noorte kogemusi ja ettevõtmist tutvustav lühifilm.