Jaanus Mehikase lauamäng viib lapsed rappa seiklema

Endla näitleja Jaanus Mehikas ütleb, et lauamängupisik ja loodusekiiks on teda juba poisipõlvest saatnud. Seepärast sündis tal algklassilastele mõeldud loodusteemaline mäng “Rabaseiklus” suurema pingutuseta.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu Endla teatri näitleja ja suur lauamängusõber Jaanus Mehikas lõi lastele loodusteemalise lauamängu “Rabaseiklus”.

Nimelt pani näitleja Nõmme loodusmajas töötav ema Lada Mehikas pojale ette, et too võiks laste tarvis koostada raba tutvustava õppemängu.

Lauamängu- ja loodushuviline Jaanus Mehikas oli kohe päri, ent kuna ema talle kindlat tähtaega välja ei käinud, ei tahtnud mehel kuklas kumisevad ideed kuidagi paberile joosta.

“Tükk aega läks, enne kui end kokku võtsin ja asjaga tõsisemalt tegelema hakkasin,” meenutab Mehikas.

Õnneks tuli peale Tartu keskkonnahariduse keskuse korraldatud loodusmängude loomise konkurss ja võistluse tärmin utsitas mõtteis idanevat lõpuks kirja panema ja konkursile saatma.

Muuseas, mängu kontseptsioon lahvatas Mehikasel pähe ootamatult ühel hommikul kell viis, misjärel ta asus kibekähku inspiratsioonitulva ära kasutama: joonistama, lõikama, kleepima, internetist fotomaterjali otsima. Mängu koostades miksis mees omavahel kokku mitu versiooni. “Mässasin nii, et paari tunni pärast oli mäng mängitav,” naerab Mehikas.

Võitis võistluse

Varahommikusest välgatusest sündinud “Rabaseiklus” pani konkursi kinni ning koostöös Euroopa regionaalarengu fondi Eesti-Läti programmi ja keskkonnainvesteeringute keskusega sai see kenasse trükiformaati. Mõtte aitas värviküllaseks mänguks kujundada Triin Heimann, pildimaterjaliga oli abiks tosin fotograafi. “Ega see mäng nüüd midagi eriti originaalset ole,” poetab autor tagasihoidlikult. “Mulle oli oluline, et mu idee realiseeruks.”

“Rabaseiklus” sobib lastele alates kaheksandast eluaastast, korraga saab osaleda kaks kuni neli mängijat. Poodides see müügil ei ole, küll on lauamäng huvilistele kättesaadav loodusmajades, noortekeskustes ja raamatukogudes.

Milles “Rabaseikluse” idee seisneb?

Mängu sisututvustuses kirjutatakse, et Eesti rabades leidub palju põnevaid taimi, loomi, linde ja putukaid. Grupp loodushuvilisi matkajaid on võtnud nõuks rabas põhjalikumalt ringi vaadata ning huvitavamad liigid üles otsida.

“Kuid rabas liikumine polegi niisama lihtne, õigete objektideni jõudmiseks tuleb ehitada laudteid ja vaateplatvorme. Tuleb arvestada üleujutuse ohuga: vesi võib osa teedest ning platvormidest lõhkuda,” seisab tutvustuses.

Mängu võidab matkaja, kes esimesena ehitab algusruudust katkematu laudtee kõigi oma ülesandekaartidel olevate objektideni.

Mehikas tunnistab, et teda ennast paelus mängu loomisel eeskätt selle ajaviitevormi strateegiline külg. Strateegiliseks muudab “Rabaseikluse” asjaolu, et igal mängijal on eri loomade, putukate ja lindudega kaardid, mis tähendab, et rabas seigeldes tuleb nii üles leida õiged liigid kui vastaste eesmärgini jõudmist mitmel moel takistada.

Kindel ei täringule

Mõttetööd nõudvaid mänge hindav Mehikas fortuunast sõltuvatest lauamängudest suurt lugu ei pea. “Mulle õnnemängud ei meeldi, tahaks uskuda, et iga mees on ise oma õnne sepp. Ei mingit täringuveeretamist,” kostab ta.

Sestap pole täringut ka “Rabaseikluses”.

Et lõbusale rabas matkamisele oli sihtgruppi – algklasside lapsi – silmas pidades vaja õpetlikku külge, ongi tulem kahepoolne kompromiss. “Rabaseikluse” mängukaartide abil õpivad lapsed tundma 48 Eesti rabades elavat taime- ja loomaliiki, kuid võidu võib noppida nii- ja naapidi: panustades kas teadmistele või kavalale mängutaktikale.

“Eks algklassilastel käi mäng rohkem kiiruse peale,” teab Mehikas.

“Kui ma teiste lauamänguhuvilistega testmänge tegin, siis meie kui täiskasvanud keskendusime üksteise blokeerimisele ja kärukeeramisele.”

Miks just raba, aga mitte näiteks mets või mererand? Mehikase jutu järgi soovis rabale keskendumist tema ema, kes Nõmme loodusmaja lastega tihtilugu Pääsküla rabasse õppekäike teeb. Nõmmel kasvanud Mehikaselegi on seesama raba tuttav paik. Ta tunnistab, et looduselembusele vaatamata tuli tal kõrgsoo floora ja fauna tarvis üksjagu erialast teavet hekseldada ning sisu paika pannes sai isegi targemaks.

Mehikas, kel endal umbkaudu 50 lauamängu, on mõelnud edaspidigi mõne kaasahaarava mänguga välja tulla. Ideed liiguvad, ootavad koorumist.

Kui õnnest sõltuvad mängud kõrvale jätta, peab näitleja lauamängumaailma üheks omamoodi paigaks, kus sees olles ja mängides on “täiesti teine olemine”. Enim on talle meelt mööda majandusmängud, mis lauamängudest ühed ajakulukamad.

Tagasi üles