Aasta matkategelase rännakutel on ette tulnud uskumatuid kohtumisi (1)

Merle Rallmann naudib looduses viibimist.
Merle Rallmann naudib looduses viibimist. Foto: Urmas Luik

Mullu aasta matkategelase tiitli pälvinud Merle Rallmann on viimase ligemale kümne aasta jooksul läbinud 17 suuremat jalgsimatka, millest pikimad on olnud üle 1000 kilomeetri. Enda juunikuise puhkusegi veetis ta teel olles, kui jalutas 15 päevaga Riiast Klaipėdasse.

Ehkki end käimissõltlaseks nimetav naine hindab väga Eesti loodustki ja siinseid matkaradu, on tema südamesse pugenud Hispaanias ja Portugalis kulgevad Camino de Santiago palverännuteed, kus matkaentusiast on kogunud hulga unustamatuid ja esiti uskumatuna tunduvaid mälestusi.

Pärnu Postimehes ajakirjanikuna tegutsemise kõrval õpib Rallmann Luua metsanduskoolis matkajuhiks ehk tulevikus võivad kõik soovijad osa saada tema korraldatud loodusretkedest. Retkedele kaasa soovijatele pole ta ära öelnud varemgi.

Kolleegidena vestlesime sinavormis.

Merle, mõnikord mulle tundub sind kõrvalt vaadates, et sul on küll päevas rohkem kui 24 tundi. Peale igapäevase töö käid koolis ja reisid alatihti mööda Eestimaad ringi. Kuidas sa selleks kõigeks aega leiad?

Ma kasutan oma puhkepäevi. Selle aja sees, kui keegi kodus remonti teeb, rannas käib või raamatuid loeb, lähen mina loodusse, kus on hea rahulik. Valiku küsimus.

Kui palju jääb aega kodus olemiseks?

Eriti ei jää, peamiselt tööpäevade õhtuti.

Kas sina ka tunned vahepeal väsimust, mil ei viitsi mitte midagi teha?

Üürikest aega võin olla nii, et ma midagi ei tee, aga siis tekib kiiresti selline motoorne rahutus, hakkab kipitama.

Millal ja kuidas matkamise enda jaoks avastasid?

Esialgu tegin ühepäevaseid väljasõite matkaradadele, loodusse.

2013. aastal oli mul vaba suvi. Enne seda oli RMK (riigimetsa majandamise keskus, K. S.) saanud valmis esimese Eesti kaugmaa matkaraja Oandust Iklasse. Kuna aega oli käes rohkem, mõtlesin proovida, kas ma jaksan selle läbida. See oli minu esimene mitmepäevane matk – läbisin kümne päevaga 370 kilomeetrit. Ja mulle väga meeldis! Siis jõudsingi arusaamisele, et mulle sobib, kui iga päev on uus ja ei tea, mis järgmisel päeval ees ootab. Ehkki matk ise oli väga raske: oli kuum suvi, sain korralikud villid ja kott oli ülearu raske.

Sellest hoolimata suutis matkamine su südame võita.

Tagasi üles