Silvia Paluoja ⟩ Sätestamata sisu lisab reisielamusi

Aastal 1997 kasutas ühissõitmist 34 ja aastal 2021 vaid 16 protsenti töölkäijatest. Foto: Urmas Luik

Pärnumaa ühistranspordikeskus on suutnud lakke hüpanud kütusehindade ja rahaühiku ostujõu kappavale vähenemisele vastu pidada ega ole rutanud suurendama maalt oma autoga linna tööle ja koju tagasi käijate arvu. Statistikaameti andmetel elab Eestis üle 78 000 inimese töökohast üle 20 kilomeetri kaugusel ja vähemalt pool neist kasutab endale ja perele leiva lauale toomiseks isiklikku neljarattalist ja valutab pead mitmesaja euroni tõusnud igakuise bensiinikulu pärast.

Koorman lugejat veel arvudega statistikaameti tabelitest töölkäimise viisi kohta, mis veerandsajandiga näitavad kõnekat muutust ühistranspordi kahjuks ja ameti- või töökoha auto kasuks. Aastal 1997 kasutas ühissõitmist 34 ja aastal 2021 vaid 16 protsenti töölkäijatest, kuigi poliitiline minister Kadri Simson oli selleks ajaks ellu viinud tasuta bussisõidu reformi. Ameti- või tööautoga loovis vastavalt üheksa ja 12, isiklikku autot kasutas 19 ja 45 protsenti.

Oma piiks-piiks ehk Pärnumaa ühiskaardiga rändamise eel olen guugeldanud sõiduplaane, et ühest punktist teise jõudmine kulgeks võimalikult sujuvalt ja ajahoidlikult. Tööpäeviti on selline planeerimine edukam kui nädalavahetustel või riigipühadel, mil niinimetatud tööliste bussid ei sõida. Päevast olenemata on reisija elamused tagatud nii lõuna kui põhja liinigrupis, nagu Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping need jaotab. Neis odavhankega saadud Türgis ja Tšehhis Euroopa Ühenduse tüübikinnituse alusel valmistatud ühistranspordivahendites istudes tahaks skandeerida konstruktori välja ja küsida, kas ta võttis eeskuju Rooma amfiteatrist, kui kavandas salongi keskele kolm ja sealt veel edasi ühe trepiastme.