Astronoomialaagri veteran Urmas Sisask: Tunnen, et tähed on mu välja valinud

“Tõeline fanaatik olen tõesti,” muigab helilooja Urmas Sisask. “Kõik siin on omad joped, kolleegid ja sõbrad. Kord aastas käimegi koos.” Foto: Urmas Luik

Astronoomiahuvilised on 27 aastat järjest saanud suviti kokku, et üheskoos öötundidel taevalaotust silmitseda ja päeval täheteaduses teadmisi ammutada. 

Tänavu on kosmosetargad esmakordselt Pärnumaal. Viimasena mainitu on haruldane, sest tähevaatlust on parim läbi viia kas Lõuna-Eesti kuppelmaastikul või täiskuu aegu sootuks riigi põhjakaarel.

​Sammume ennelõunat sisse Varemurru puhkekeskuse väravatest ja esialgu tundub, nagu polekski puhkusekülas kedagi. Mõtlen endamisi, et ehk on laagrirahvas juba öösel universumit uurinud ja põõnab öisest täheseirest. Paarsada meetrit sissesõidust hakkab majade vahelt aga paistma suur valge festivalitelk, mille avas silman istuvat helilooja Urmas Sisaskit. Tema taga kogunevad päeva esimest loengut kuulama teised kosmosehuvilised. 

Sisaskit saab nimetada astronoomiahuviliste suvepäevade veteraniks, sest helikunstnikuga vesteldes selgub, et ta ei ole puudunud mitte üheltki kokkutulekult.