Pärnumaa vanim kirik toibub õnnetust seisundist

“Vanad töövõtted tuleb siin kasutusele võtta,” ütleb restaureerija Jaan Vatter, paigaldades 700aastase Mihkli kiriku võlvidel uusi sarikaid. Foto: Urmas Luik

Maaelu arendamise kava meetmest 3.2 “Külade arendamine ja taastamine” kirjutas EELK Mihkli Miikaeli kogudus välja projektipõhise rahana 118 464 eurot, mis PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) vahendusel välja makstakse. Selleks, et päästa Pärnumaa vanim kirik õnnetust seisundist, kus kivikatus on sõelapõhjaks lagunenud, teenistussaali võlvkaari katab rohehallitus nagu kevadine muru ning laele on raske koormana kuhjatud mulda segamini inimkontidega.

Arheoloogilisi töid toetas muinsuskaitseamet, õla pani alla Koonga vallavalitsus ja eurosid lisandus riiklikust pühakodade programmist. Aga katusetäie kivide ostuks pole projekteerimis-uurimis- ja päristööde kõrvalt seni rahapada leitud.

Kitsaste kulunud astmetega puutreppe pidi 1780. aastal paekivimüüritise külge ehitatud kellatorni tõusja on nagu tuulekoridoris. Võlvide peal askeldavad kombinesoonides töömehed OÜ Katusetargast ja sarikaotsi kinnitab pühakodade kogenud restaureerija Jaan Vatter.

“Katusekonstruktsioonide uuendamist alustasime novembris, sarikad on samast materjalist mis ennegi, ikka kuusk ja mänd,” seletab töötegija endale pisukest seljasirutust lubades.

Kalevipoja kandejõudu vajanud sarikad, pennid ja laetalad vinnasid mehed üles vintsiga ja rusust puhastatud võlvide kohal käivad nad talasid pidi osavalt nagu köietantsijad. “Kasutada tuleb vanu töövõtteid, neid oskusi on töö ise õpetanud,” ütleb Vatter ega lase ennast enam segada.

Mihkli kogudus on Pärnumaa vanim ja selle õpetaja Kaido Saak märgib, et sealse koguduse jõud ja tahe midagi ära teha on üllatavalt suur. See väljendub kas või pühakoja ja kirikumõisa hoonete taastamiseks kirjutatud projektides.

“Mihkli eripära on võib-olla see, et Pikaveres on olnud vennastekogudus ja seda vaimu on seal tunda,” arvab Saak, viidates kogudusega kokkukuuluvale palvemajale.