Vabaühendused ootavad riigilt avalike huvidega arvestamist

Manifestis esile toodud peamised teemad on avalike huvide erahuvidega tasakaalu viimine, vabaühenduste kaasamine ja vabakonna rahastamine. Foto: Jüri Looring

Vabaühenduste liit esitas erakondadele ettepanekud 2023. aasta riigikogu valimisteks. Manifestis on kirjeldatud kolme laiemat teemat ja kuut probleemi, millega tegelemist vabakond ootab.

Manifestis esile toodud peamised teemad on avalike huvide erahuvidega tasakaalu viimine, vabaühenduste kaasamine ja vabakonna rahastamine. Probleemidena nimetatakse muu hulgas vähest vabaühenduste kaasamist õigusloomesse, ebakindlat rahastust ja annetusi pärssivat maksukeskkonda.

Avalikud huvid erahuvidega tasakaalu

Soovime elada ühiskonnas, mis hoiab ja väärtustab kõiki oma liikmeid. See tähendab inimõiguste kaitset, demokraatia tugevdamist, puhta elukeskkonna hoidmist, õiglase ülemineku tagamist ja vaimse tervise seadmist esiplaanile. Avalik huvi peab nende kõigi puhul tasakaalustama erahuvide tugevat esindatust poliitikas, seda tuleb toetada vabaühenduste senisest sisulisema kaasamise ja läbimõelduma rahastamisega.

Esimene probleem. Avalikke huve esindavate MTÜde ebaproportsionaalselt vähene kaasamine võrreldes erahuve esindavate organisatsioonidega on ohtlik tendents. Kui erasektor on seadusloomes suurel määral, aga kodanikuühendused vähe esindatud või üldse välja jäetud, kannatab seadusloome asjakohasus ja satub ohtu avaliku raha otstarbekas kasutamine ühiskonna heaks. Vähenev kodanikuruum ei ole kindlasti demokraatliku riigi huvides.

Lahendused. Uuendada kaasamise head tava nii, et huvirühmade esindatus oleks tasakaalus. Avalikke huve esindavad vabaühendused, era- ja ärihuvi esindajad ning avaliku võimu esindajad peavad olema võrdselt esindatud. Riigikogul tuleb lobistidega suhtlemise hea tava eeskujul koostada enda lobireeglid.

Vabaühenduste kaasamine

Vabaühendused on oma valdkonna eksperdid ja huvirühmade esindajad, keda tuleb heade otsuste huvides kaasata varakult nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Varane kaasamine soosib eri huvigruppide esindatust, hilisema seaduspraagi ennetamist ja rahuldavat tulemust kõigile. Selleks tuleb arendada strateegilist partnerlust, edendada koosloomelisi formaate ja koolitada ametnikke kaasamise teemadel.

Teine probleem. Kaasamine ei peaks olema lisakohustus, vaid sisuline osa ametnike tööst. Paraku on kaasamise kvaliteet vabaühendustele suur probleem hoolimata juba 2012. aastast kehtinud hea kaasamise tavast, mida seadusloomes on kohustuslik järgida. Ka enamik tänavu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022–2024 ideekorje ettepanekuid on seotud just vähese ja puuduliku kaasamisega õigusloomesse.

Lahendused. Muuta valitsuse reglemendi järgset ministri määruse andmise või õigusakti eelnõu kooskõlastamise korda enne esitamist valitsusele. Reglemendi 6. paragrahvi saab lisada lõigu, mille kohaselt justiitsministeerium annab õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste korral hinnangu kaasamise hea tava järgimise kohta. Kaasa võiks aidata kaasamise hea tava muutmine kaasamise või koostöö eeskirjaks. Rohkem kui seni tuleks võimestada kaasamiskoordinaatoreid, kes on küll ministeeriumides olemas, kuid kelle tööd oleks võimalik keskselt, näiteks riigikantselei kaudu, ühtlustada ja arendada.

Kolmas probleem. Kaasamise tase kõigub tugevasti nii ministeeriumide ja asutuste kui kohalike omavalitsuste kaupa. Enamiku inimeste demokraatiakogemus ja usaldus riigi vastu sõltuvad aga just võimalusest kohaliku elu toimimises kaasa rääkida.

Lahendused. Lisada kaasamise hea tava järgimise kohustus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse. Luua riigikantselei juurde osakond, mis vastutaks demokraatia arendamise, sealhulgas kaasamise ja läbipaistvuse edendamise eest koostöös omavalitsustega.

Vabakonna rahastamine

Et vabaühendused kasvaksid võimekateks kogukondade ühendajateks ja esindusorganisatsioonideks, tuleb anda neile arenguvõimalusi ja raha. Selleks tuleb suurendada ja kasutada senisest mõjusamalt kodanikuühiskonna sihtkapitali raha, toetada ühenduste omatulu teenimist ja soodustada annetamist.

Neljas probleem. Vabaühenduste toetamine on sageli lühiajaline, projektipõhine, paindumatu ja ebakindel. See ei soosi plaanide tegemist, kompetentsi koondumist, heade inimeste hoidmist organisatsioonide juures ega huvikaitsevõimekuse tõstmist, et esindada oma valdkonda ja seista avaliku huvi eest. Sisuliseks arenguks ja uuteks algatusteks mõeldud rahasumma ei ole aastate jooksul kasvanud, pannes eriti raskesse olukorda väiksemad vabaühendused.

Lahendused. Arendada strateegilist partnerlust riigi ja vabaühenduste vahel. Sõlmida võimekate vabaühendustega pikaajalised lepingud, mille tulemuslikkust ei hinnata paindumatute bürokraatlike nõuete, vaid saavutatud mõju järgi. Rahastuses tuleb jätta praegusest pikem lõtk, katsetamaks lahendusi ja tõstmaks huvikaitsevõimekust. Omafinantseeringu nõuded ei peaks seadma ühendusele kohustusi, mis ei ole kooskõlas partnerluse sisuliste ootustega.

Viies probleem. Annetuste kogumist ja tegemist pärsib õiguskeskkond, mis peaks seda hoopis soodustama. Erasektori soov ühiskonda, kultuuri või sporti panustada on suur, ent annetamise ja filantroopia edendamine maksupoliitikas ei ole paranenud.

Lahendused. Eraisikute annetustele tuleb pakkuda üheselt selge maksutagastus. Praegu on füüsilisest isikust maksumaksjatel õigus kasutada mahaarvamist kuni 1200euroselt väljaminekult. Selle piirmäära sisse arvestatakse annetuste kõrval muu hulgas kodulaenu intressid ja koolituskulud. Annetused tuleks eraldada muudest mahaarvamistest, kehtestades eraldi piirmäära vähemalt 1500 eurot. Lõpetada tuleks äriühingute annetuste maksustamine tulumaksuga.

Kuues probleem. Vabaühenduste rahastamine on sageli läbipaistmatu ega järgi kodanikuühenduste rahastamise head tava. Kerge oleks nõuda pelgalt vabakonna rahastamise suurendamist, kuid märksa läbipaistvamaks, läbimõeldumaks ja strateegilisemaks tuleks muuta senised rahastusviisidki.

Lahendused. Kaotada kriminaalse maiguga 1990ndate jäänuk, korruptiivse ja läbipaistmatu loomuga katuseraha jaotamine. See raha tuleks suunata otse kodanikuühiskonna sihtkapitali eelarvesse ja jagada seda lähtuvalt kodanikuühiskonna arendamiseks mõeldud strateegiast. Avaliku raha jaotamine peab olema aus ja läbipaistev.