Sinivetikas on keskrannast hajunud

Copy
Täna pärastlõunal võis Valgeranna kaldal veel näha märke sinivetikast.
Täna pärastlõunal võis Valgeranna kaldal veel näha märke sinivetikast. Foto: Urmas Luik

Terviseamet tuvastas visuaalse vaatluse põhjal Pärnu keskuslinna randades märke sinivetikatest ja neid on nähtud Valgerannaski, mistõttu praegu ei ole soovitav nendes supluskohtades vette minna.

Märke inimese tervisele ohtlikest sinivetikatest täheldati Valgeranna, keskranna, Vana-Pärnu, Raeküla ja Mai ranna merevees juba 14. augustil.

Terviseameti Lääne regiooni keskkonnatervise menetlusgrupi juhi Kristel Kallaste sõnutsi tundus täna inspektoritele, et keskrand oli sinivetikast puhas. "Kuna tuul oli hommikul otse Valgeranna poole, siis sinna võis seda kokku lükata," tõdes Kallaste. Seal kontrollimas ei käidud.

Valgerannas oli täna pärastlõunal päevitajaid ja suplejaid üsna palju. Üks rannas aega veetnud perekond tõdes, et nad on teadlikud, et siinkandis on sinivetikaprobleem, kuid otsustasid sellegipoolest lapsed suplema lubada. Lastele olid sõnad peale loetud, et nad vett suhu ei võtaks.

Pereema kurtis, et sinivetika leviku kohta on keeruline kuskilt täpsemat infot saada.

Kui sinivetikad on vees hästi näha, ei ole nende olemasolu kinnitamiseks alati vaja veeanalüüsi võtta ja piisab visuaalsest tuvastusest. Samal ajal võivad veeolud juba tundidega paraneda ja järgmisel päeval ei pruugi Pärnu randades enam sinivetikaohtu olla.

Olukorda saab igaüks hinnata ka vee läbipaistvuse järgi: kui umbes meetrisügavuses vees seistes pole võimalik näha enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega.

Rannalt vaadates võib sinivetikaid kahtlustada siis, kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakasroheliseks, kaldaäär on kaetud tiheda rohelise või sinaka massiga, millel kopituse lõhn.

Inimene võib sinivetikatoksiinidest mürgistuse saada vetikarikast vett alla neelates.

Eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed, kodu- ja kariloomad ning allergikud. Koertel piisab karva lakkumisest pärast sinivetikaid sisaldavas vees ujumist, et saada mürgistus. Sinivetikarohkes vees ujumine põhjustab eeskätt nahaärritust ja sügelust. Suuremas koguses vee allaneelamisel võivad sinivetikamürgituse sümptomid sarnaneda tavalise gripi omadega: esineb naha ja silmade punetust, halba enesetunnet ja kõhulahtisust, tekivad palavik, nohu ja köha, lihasevalud ja tasakaaluhäired.

Pärast suplust sinivetikarikkas vees tuleks ennast esimesel võimalusel puhta vee ja seebiga pesta ning vahetada ujumisrõivad puhaste riiete vastu.

Kindlasti tuleb jälgida, et väikelapsed ega lemmikloomad merevett alla ei neelaks.

Mürgistuskahtluse korral tuleb pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevasel infoliinil 16662.

Tagasi üles