Marko Šorin ⟩ Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Pärnumaalaste õnneks on SA Pärnu Haigla hästi tegutsenud ja teinud suuri investeeringuid. Foto: Urmas Luik

Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, Arenguseire Keskus kui rahvusvahelised terviseorganisatsioonid. COVID-19 pandeemia tõestas valusalt, et viimse piirini optimeeritud tervishoiusüsteem ei võimalda kriisiajal kõigile tagada vajalikke tervishoiuteenuseid.

Meie pühendunud tervishoiutöötajad teevad arvukalt ületunde ja annavad endast parima, kuid aastakümnete jooksul on jäänud tegemata investeeringud nii personali järelkasvu tagamisse kui haiglahoonetesse.

Omaosalus liiga kõrge

Seetõttu on kummastav, et praegusest koalitsioonilepingust ei leia sõnagi tervishoiu plaanide ega hädavajaliku palgatõusu kohta. Reformierakonna suhtumist meditsiinitöötajatesse näitab seegi, et Tallinna haigla projekti rahastamisest otsustati loobuda. Pärnumaalaste õnneks on SA Pärnu Haigla hästi tegutsenud ja teinud suuri investeeringuid. Taristu on ajakohane ja personalgi tasemel, kuid kõiki uuringuid siin loomulikult ei tehta.

Nii on siinkirjutajagi pidanud teatud uuringute tarvis võtma ette teekonna pealinna. Muidu polekski siinkohal kurta, aga viimase uuringu tulemused jäid analüüsimata, sest arst jäi mitmekümnete helistamiste kiuste tabamatuks. Lõpuks probleem taandus, kuid kas püsivalt? Ei teagi.

Ja muidugi perearstinappus. Paraku sagenevad juhud, kus pensionile minevatele perearstidele on peaaegu võimatu asendust leida. Nii on Pärnumaalgi teada mitu juhtumit, kus nimistus olevad patsiendid tuleb kas olemasolevate vahel jaotada või leida lahendus, mis tegelikele vajadustele ei vasta. Koolitatud perearste ei jätku ja kannatavad ikka patsiendid.