/nginx/o/2017/02/28/6395071t1hc1fc.jpg)
/nginx/o/2022/07/05/14674023t1h3838.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/20/14775179t1h8d92.jpg)
Viis päeva pärast Euroopa meistrivõistluste maratonidistantsi oli suvepealinlane Roman Fosti stardis juba kodukandi Uhla–Rotiküla elamusjooksul.
10,64kilomeetrine jooksurada kulges mööda mereäärt Uulu staadionilt Raeküla omale ja Eesti taasiseseisvumispäeval sai võrdselt tallata nii asfalti kui pehmel pinnasel metsakoridore. Enim elamusi pakkus ligemale paarikilomeetrine tõusude-langustega-kurvidega lõik, kus lipates tuli hoolega jälgida, et mõni puujuurikas varba taha ei jääks. Aga jäi! Matsu ja maaühenduse korraldasid nii võidumees kui siinkirjutaja. Samaga sain hakkama mullugi.
See, et favoriit seitsmenda elamusjooksu võidab, oli selge juba enne keskpäeva, mil legendaarne sporditegelane Priit Neeme andis Uulu areenilt lähte ja hüüdis ergutavalt: "Marss!"
Siiski anti külje maha pannud favoriidile lahing. Kui nädala esimesel päeval Müncheni EMil 42,2kilomeetrit läbinud maratonimehele mõõdeti seekord 37.30, siis järgmised mehed nägid Uku puiesteel ehk 500meetrisel lõpusirgel veel 39aastase olümplase kukalt.
Muide, Fosti polnud ainus sportlane, kes Eestit olümpiamängudel esindanud ja nüüd Pärnumaa 27kraadises kerge tuulega leitsakus pingutas.
Teisena ulatati päästev veepudel – rajal oli ka kaks joogipunkti – parimale meesseeniorile pealinlasele Aaro Tiiksaarele (37.47) ja kolmandana suvepealinna jooksuhundile Franko Reinholdile (37.58). Järgmisi lõpetajaid Martin Tarkpead (39.32), Jaanus Mäed (40.32) ja Kevin Harjakast (41.22) tuli juba pisut oodata.
Üldarvestuse 12. koha saavutas omanäolise nimega jooksul – ajalooliselt kutsuti Uulut Uhlaks ja Raeküla Rotikülaks – kiireim naine Anu Piiroja (43.52), kes ühtlasi teenis väledaima raekülalase eriauhinna. Samaväärse preemia pälvis silmapaistvaim Uulu küla elanik ehk 24ndana lõpetanud 60aastane triatloniäss Märt Lääts (50.39), kes veel mõni nädal tagasi läbis Tallinna täispika Ironmani.
Küllaga elamusi!
"Elamusi oli küllaga, vähemalt kolm tükki!" kinnitas naerusuine Fosti, kui oli pärast võidujooksu tiirutanud lõdvestuseks veel mitu tiiru Raeküla staadionil ja siinkirjutaja temast paarkümmend minutit hiljem lõpp-punkti jõudis. "Teisel kilomeetril jooksin vastu juurikat ja tegin kukerpalli – suur varvas oli mitu kilomeetrit valus! Lottemaast mööda joostes toimus seal kõvem trall, mingi lastejooks. Peale selle olid mu ema ja poeg rattaga raja ääres, elasid ja sõitsid paarsada meetrit kaasa. Ongi kolm elamust koos!"
/nginx/o/2022/08/20/14775181t1hd0bb.jpg)
"Ma mõtlesin, mis mats see oli – äkitselt kadusid sammud selja taga ära!" torkas taamal venitanud Reinhold vahele, viidates Fosti kukkumisele, mil ta oli veel maratonimehest ees.
Võidumees tunnistas, et läbis kogu distantsi hea enesetundega: ei pidanud ribadeks pingutama, et võita. Sai isegi nautida – nondel erilistel radadel, kus lapsepõlves treenis. Ütles, et jalad kõige hullemad ei olnud, ehkki tiitlivõistluste pingutusest olid möödunud vaid mõni päev. "Andsin endast EMil kõik välja, aga täna jooksin. Ju olen hästi treenitud," arvas Fosti.
Maratonimees tundis siirast rõõmu, et koos Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistikuga saavutati EMil tiimide arvestuses kõrge kuues koht. Enda jooksuga – 62 lõpetanu hulgas 41. koht ajaga 2:19.34 – ta rahule ei jäänud, sest miinimumeesmärk oli pääseda 30 hulka.
"See jäi saavutamata, sest 24. kilomeetril hakkas pistma. Ei suutnud selle maksapistega hakkama saada ja jalad läksid aina raskemaks. Kuna ringil oli ka üks korralik tõus, teadsin, et viimane ring läheb raskeks. Nii läkski ja tuli ära kannatada. Hea seegi, et tuli aeg alla 2:20," analüüsis Fosti enda EMi etteastet. "Nüüd mõtlen juba uusi väljakutseid välja, arvan, et see jäi mulle viimaseks tiitlivõistluseks."
/nginx/o/2022/08/20/14775182t1h352e.jpg)
Reinhold tõdes, et Fostiga joosti koos umbes pool maad, siis vahetas maratonimees käiku. Siiski jäi võidumees sirgetel vaatevälja. Mõtet maratoonarit rünnata ei tekkinud, sest palav ilm oli viimasteks kilomeetriteks teinud oma töö. "Lõpus läks väga raskeks: kuum päike hakkas pilti tasku tõmbama," tunnistas pronksimees.
Rahvas laiali
Piiroja end pildituks ei tõmmanud: ehkki kiireim naine jooksis tõusvas tempos, jättis ta väikse varu sisse. "Minule on see raske rada, olen pigem asfaldijooksja. Siin on tehniline rada ja leidub liiva, juurikaid … kõike! See väärib elamusjooksu nime. Täna oli karm ilm, õnneks tuul veidi jahutas," rääkis jooksutreener.
/nginx/o/2022/08/20/14775183t1h9271.jpg)
Kui Fosti jätab tiheda graafiku tõttu siinse suurima jooksu ehk kahe silla oma vahele, siis Piiroja ja Reinhold on kahe nädala pärast kindlasti platsis. Reinholdi sõnutsi on see üks hooaja tähtsamaid etteasteid.
"Ükski pärnakas ei tohiks sel ajal kodus istuda!" lisas Piiroja, kelle vorm läheb tõusvas joones. "Kui keha terveks jääb, tahaksin joosta ka Tallinna täispikka maratoni."
Ürituse ellukutsuja Enn Hallik pidi tänavu jooksu vahele jätma, sest põlv ei luba. Kuidas üritusega rahule jääda? "Kui ise ei jookse, siis ei jää ju rahule – jääb kriipima. Kas või aeglaselt, aga tuleks kaasa teha," vastas kauane spordiajakirjanik omase huumoriga. "Ilm oli ilus, rahvast võinuks rohkem olla."
/nginx/o/2022/08/20/14775180t1h4714.jpg)
Korraldaja sõnutsi saadi retkelistega sadakond liikujat kokku. Arvule saab juurde lüüa lapsed, kes vudisid mõlemal staadionil. Paljud püsikunded olid samal ajal Jõulumäel rannamängudel ja üldse oli Pärnumaal taasiseisvumispäeval vähemalt viis suuremat spordisündmust, mis osalejaskonda kärpisid.
"Aga üks sihuke kodukootud ja kogukondlik üritus peabki olema. Eesmärk 1000 osavõtjat on ebareaalne," arvas Hallik. "Tuttavad näod oli ikka kohal ja hea meel on selle üle, et Fosti vastas minu korduvatele kutsetele – see oli nagu maasikas tordil!"
Ah jaa, see teine olümplane, kes Uhla–Rotiküla elamusjooksu ette võttis, oli kahekordne sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson. 56aastane legend pidas avakõne ja otsustas seekord teekonna läbida kõndides. Ta jõudis jooksunimekirjas olnutest Raeküla staadionile viimase ehk 80ndana ja sai kirja 1:33.20.