:format(webp)/nginx/o/2022/01/26/14328947t1h9ab0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/24/14783214t1h5730.jpg)
Sügisel kuulevad Pärnumaal koolikella sajad Ukraina sõjapõgenike lapsed. Suvepealinnas läheb enim lapsi Tammsaare kooli.
Pärnu Tammsaare kooli direktori Riho Alliksoo andmetel hakkab nende majas tarkust taga nõudma üle saja ukrainlase. Olgugi et koolijuht oli veel puhkusel, ütleb ta, et kool on valmis kõiki ukraina lapsi vastu võtma. “Korraldame neile õpet kas keelekümblus- või tavaklassis, täiendavad eesti keele tunnid – nagu seadus ette näeb,” selgitas Alliksoo, tõdedes, et õpetajaidki on juurde palgatud. “Toetume oma kevadisele kogemusele, kuidas neid asju tuleb korraldada.”
Ukraina laste arv Tammsaare koolis on kasvanud: eelmisel aastal õppis neid seal 80 ringis. Siiski ei ole kõik neist sõjapõgenikud. Alliksoo sõnutsi õpib neil varemgi uussisserändajatena (Eesti haridussüsteemis alla kolme aasta olnud, õppekeelest erineva ema- või kodukeelega õpilane) tulnud noori. “23 või 26 on neid,” täpsustas direktor. “Ukrainlased on kuidagi leidnud meie kooli, jah.”
Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Ene Koitla sõnutsi alustab Pärnu linnas sügisel kooliaastat kokku lausa 350 Ukraina sõjapõgenikest last-noort, kellest 95 on eelkooliealised ja 255 koolikohustuslikud õppurid. Lasteaiakohad on leitud 41 lapsele, ülejäänutele neid 18. augusti seisuga alles otsiti.
Pärnu linnas alustab sügisel õppeaastat lausa 350 Ukraina sõjapõgenikest last-noort, kellest 95 on koolieelikud ja 255 koolikohustuslikud õppurid.
Linnakoolides ja lasteaedades alustavad sügisel tööd ka neli Ukraina päritolu psühholoogi: kaks psühholoogi, üks lastepsühholoog ja eripedagoog. Nemadki on sõjapõgenikud, kes aitavad-toetavad Koitla ütlust mööda Pärnusse jõudnud Ukraina lapsi-noori vastavalt oma ametipädevusele, töö spetsiifikale ja ametijuhendile nii nagu iga teine tugispetsialist. “Tasub märkida, et nad ei tegele õpilastega mitte ainult oma koolis, vaid on abiks teistelegi,” lisas haridusjuht.
Ukraina lapsed valmistusid kooliks terve suve, mil toimusid erinevad laagrid. Võib öelda, et koolilainelt pole nad maha saanudki, sest elu Maarjamaal saadab pidev keeleõpe ja lõimumine.
Ühe suvelaagri korralduse juures oli ka Pärnu kunstide kool. Kooli direktori Kristel Kallau ütlust mööda polnud see lihtsalt tavaline laager, kus koos võõrad ja juhuslikud lapsed, vaid sündmust korraldati ühes Vanalinna kooli lastega, vabad kohad täideti vabakooli lastega. See tähendas, et noortel oli seltskonnas juba tutvusi.
Ukraina lastel algas laager iga päev eesti keele tunniga. “Juba selles mõttes oli neile kasulik, et kõigepealt süsteemne keeleõpe ja siis sinna juurde hulk mõnusat tegevust, töötubasid, kus keelekeskkond on kogu aeg ümber,” ilmestas Kallau.
Koolijuht tõdes, et laager on hea koht, kus muremõtted sõjalt natuke eemale saada ja olla sotsiaalses ruumis, selmet otsida endale siiski veel võõral maal ja linnas tegevust. “See on hea, et neil on nii-öelda organiseeritud aeg – kuhu need vaesed lapsed muidu lähevad, (laagris, J. R.) neil on vähemalt midagi teha. Meil jäi süda rahule, et saime panustada sellesse lahenduste otsimisse, kuidas nendega koos edasi elada ja aidata neil integreeruda.”
Kallau sõnutsi on ukraina lapsed saanud eesti keele juba suhu. “Toredad olid need ukraina noored, juba nad püüdsid kasutada seda eesti keelt, mida nad oskasid: viisakusvormelid juba kõik tulid. Süda läks soojaks sees.”
Koitla hinnangulgi omandavad nooremad õpilased keelt kiiresti ja toimub aktiivne eesti keele õppimine. Sügisel jaotuvad kõik Ukraina õpilased ka olemasolevatesse klassidesse ja liituvad tavaõppega nii, nagu ütles hiliskevadel endine haridusminister Liina Kersna. “Sügisest peaksid kõik põhikooliealised lapsed, kes on Ukrainast siia jõudnud ja saanud ajutise kaitse, olema meie haridussüsteemis,” kinnitas eksminister toona.
