Eda Strandberg ⟩ Kas nii see oligi mõeldud?

Suvel toimusid Pärnu lennujaamast lennud Stockholmi ja Helsingisse. Foto: Ээро Вабамяги

Elan Valgeranna lähedal ja näen seetõttu lennukeid, mis parajasti kas õhku tõusmas või maandumas. Varem olid need vaid väikesed Ruhnu poole vuravad töömesilased, kuid sellest kevadest nägime ka sihvakamaid ja esinduslikumaid õhusõidukeid.

Ühel päeval uut rattaretke marsruuti nuputades sai otsustatud lennuväljale sõita, et seda uhket pilti (ikkagi rahvusvahelised lennuliinid) oma silmaga kaeda. Üsna pea sai selgeks, et ratas polnud neis oludes just parim vahend – ikka tuli loksuda mööda vanu betoonplaate ja seejärel lasta end tolmutada treppis kruusarajal.

Terminali juurde jõudnud, jäime ootama saabuvat lendu. Ja sealt ta tuligi – nagu päris. Turvakoonused asetati trapi ümber, pagasikäru sõidutati lennuki juurde ja juba avanes uks. Üks, kaks, kolm ... kaheksa! Kena suvine päev, rand kutsuv ja vesi soe – kus on siis ülejäänud suvenautlejad, keda terminali ees ootav buss saaks kiiresti linna sõidutada? Paraku oli neilgi, keda nägime väljumas, oma transport vastas ja buss pidi lahkuma ühe reisijaga. Kuidagi piinlik, aga samal ajal muidugi luksuslik.