Taskuhääling Eripiirkond jõel on küll suur samm edasi, ent vilju nopitakse tulevikus

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Copy
Taskuhäälingu seekordses osas lahkasid jõeliikluse küsimusi (vasakult) Toomas Rapp, Janek Pinta ning Toomas Tammela, küsitles Merle Rallmann.
Taskuhäälingu seekordses osas lahkasid jõeliikluse küsimusi (vasakult) Toomas Rapp, Janek Pinta ning Toomas Tammela, küsitles Merle Rallmann. Foto: Grete-Liisa Tohver

Soe suvi tõi Pärnu jõele massiliselt veesõidukeid. Mida rohkem aluseid, seda rohkem satub sekka neid, kes veel kehtivaid piiranguid millekski ei pea. Seekordses saates mõtiskleme, kas uudne eripiirkond jõel töötas. Kas jõeelu ja -melu muutus ning millises suunas, uuris saatekülalistelt Pärnu linnavalitsuse liikluse spetsialistilt Toomas Tammelalt, Lääne prefektuuri merepääste- ja piirikontrolligrupi juhilt Janek Pintalt ning Pärnu sõudeklubi presidendilt Toomas Rapilt Pärnu Postimehe ajakirjanik Merle Rallmann.

Väikelaevade arv kasvab jõudsalt ja kuum suvi meelitas puhkajad suvepealinna, kuhu mõistagi võeti kaasa jetid, skuutrid, paadid ja kaatrid. Kel oma alus puudus, võis seda kohapeal rentida.

Aastaid Pärnu linnavalitsuses arutelude tulemusel küpsenud otsus jõel eripiirkond kehtestada põrkus rakendamise käigus mitme tehnilise probleemide otsa. Nii said vasakkaldapoolsed piiritähised paika juulis keskel.

Ent elu näitas, et piirangute seadmisest üksi ei piisa, kui neist kinni ei peeta. Saatekülaliste jutust kostis üheselt, et paljud veesõidukijuhid meremärkidele ülearu tähelepanu ei pööra. Kohati suisa pahatahtlikult.

Politseipatrullid täheldasid korduvalt, kuidas keeluala piirdeid kasutati suisa slaalomiks. Selgus ka, et suur hulk sõitjaid pole  piirangutest kuulnudki.

Mida teha, et linna hea kavatsus sõitjateni jõuaks, liikluskultuur paraneks ja jõel kaaskodanikega rohkem arvestama hakataks? Ideid koorus saates palju, kõik vestlusringis osalenud olid aga nõus, et infot tuleb jagada senisest rohkem ja mitmel rindel.

Tagasi üles