Klaas aitab auto turvalisemaks muuta

Saint-Gobain Glassdrive’i töömees Siim Viskus vahetab klaasi paari tunniga. Foto: Urmas Luik

Klaasid ei ole autol üksnes selleks, et läbi nende mööda vihisevat maastikku nautida, rohkem on neil turvafunktsioone ja üldse on klaasid mitmekesine ning põnev teema.

Esiklaas peab läbi paistma, praod või kivitäkked ei tohi juhi tähelepanu hajutada, avarii puhul peab klaas ühes tükis ette jääma.

Metskits ei tohi sisse ega sohver välja lennata. Kõnekas fakt on näiteks, et esiklaas annab 30 protsenti auto väändejäikusest.

“Esiklaasid on tänapäeva autodel üldjuhul kahest 2,2millimeetrisest klaasist, mille vahel kile. On selliseid, milles ka soojendusvõrk, vihmasensor ja kojameeste soojendus,” selgitas Saint-Gobain Glassdrive’i Pärnu esinduse juhataja Tarmo Lautri.

“Külje- ja tagaklaasid on ühekihilisest karastatud materjalist, need purunevad löögi järel soolaks. Vargal kulub karastatud klaasist läbi minekuks kolm sekundit, lamineeritud akent peksab ta kurikaga pool minutit ja siis loobub. Seepärast on mõnel luksuslikumal autol küljeklaasidki lamineeritud,” lisas Lautri.

Elva klaas tuleb Belgia kaudu

Lautri sõnade järgi on igal teisel Euroopas toodetud sõiduautol Saint-Gobaini märgiga klaasid, selle firma moodsamaid klaasitehaseid asub aga Elvas. Eestis tehtud autoklaasid jõuavad kõikjale, sealjuures Eesti klaasivahetajateni Belgias asuva Euroopa suurlao ja Tallinna ning Tartu vaheladude kaudu.

Klaase vajatakse ja tehakse kõikvõimalikele mudelitele ja modifikatsioonidele, turul liigub mõistagi ka nii-öelda B-kategooria kraami. Mis suures osas Hiinas toodetud.

“Praaki läheb nii Saint-Gobaini tehases kui mujal keskmiselt iga neljas klaas,” avaldas Lautri üllatava fakti. “Vahe on selles, et kvaliteettoodangu andja kontrollib kõik klaasid üle ja kogu praak purustatakse, mõni muu tehas kontrollib partiid vaid pisteliselt.”

Lautri on näinud esiklaaside vastupidavuse katset, kus kivi imiteeriv pomm kvaliteetklaasile kukkudes selle küll lömmi ja praguliseks lõi, aga ühte tükki jättis, kehvema toodangu killud aga publiku jalgadesse lendasid.

“Loogika järgi peaks hea klaas olema veerandi võrra kallim, aga tegelikkuses on müüjal vastutulek võimalik ja vähemalt Pärnus A- ning B-kategooria klaasidel suurt hinnavahet ei ole,” teadis Lautri ja lisas, et Glassdrive kasutab vaid originaalvaruosi.

Hinnad algavad 100 eurost

Vanemate ja lihtsamate autode esiklaaside hinnad võivad olla koos paigaldusega alla 100 euro, luksuslike ja suurte sõidukite klaasid on mõistagi teisest klassist.

“Hiljuti panime ette bussi klaasi, mis kaalus 90 kilo ja maksis 2500 eurot,” rääkis Lautri. “Kõige kallimana mäletan luksusbussi esiklaasi, mille hind oli 69 000 krooni.”

Klaasi hind on nii oluline, et Lautrile helistatakse teinekord koguni Saksa autoturgudelt. Eesti vedajad uurivad, mis selle või teise masina praoga klaasi vahetamine maksab ja kas tasub takseeritavat autot võtta.

Esiklaasi paigalduseks on kaks teed: kas liimi või tihendiga.

“Mõnel autol on lihtsam klaasi vahetada, mõnel tuleb ümbert rohkem lammutada. Kõige hullem on, kui kusagil garaažis on juba ise midagi liimitud või parandatud,” tõdes Lautri.

Esiklaasidele kipuvad tekkima kivitäkked, millest paraku auto põrumine ja väändumine meelitab kunagi ikka välja praod. Aga nii pragude kui täketega saab võidelda.

“Praole puurime augu ette, sulatame selle vastava aparaadiga vaiku täis ja üritame prao arenemist peatada,” rääkis Lautri. “Tõsi, see võib klaasi pingest olenevalt kesta nii kaks aastat kui kaks tundi.”

Kivitäkke tarvis on riist, mis surub vigasest klaasikohast õhu välja ja vaigu asemele ning kõvendab siis selle valgusega nagu hambaarst plommi. Kirjade järgi annab vaakumparandus klaasi tugevusest 95–100 protsenti tagasi.

Lennukitööstus aitab ka autojuhte

See kemikaal, mida kasutatakse lennukitel ja mis suudab teha autoklaasidki vetthülgavaks, on Aquacontrol. Esi- ja küljeklaasid puhastatakse kõigepealt hoolikalt, siis kantakse sinna ampullist vastav kemikaal ja poleeritakse see klaasile.

Tulemus: tööle hakkab efekt umbes 70kilomeetrisel tunnikiirusel, esiklaasilt tõrjub Aquacontrol vett nii tõhusalt, et sageli pole kojamehi vaja kasutadagi, kuni 20 000 kilomeetrit. Küljeklaasidel kolm korda rohkem.

“Klaasi tuleks hoida ja hooldada,” pani Lautri südamele. “Me oleme küll valmis parandama, klaase kiiresti tellima ja paigaldama, aga võiks silmas pidada, et klaasi üks vaenlasi kivide kõrval on liiv. Eriti suvel kuiva ja kuumaga tuleks klaas enne puhastamist märjaks teha. Ja kojamehed külge kuivanud liivateradest vabastada.”