/nginx/o/2022/09/01/14800569t1hff3d.jpg)
Ilmataadil oli sel aastal küll vist koolijuhtidega kokkulepe, sest kuidas muidu kestis suvekuumus sisuliselt augusti lõpuni. Teisipäevane vihm oli justkui hommikune äratuskell, mis andis märku, et kooliaasta on algamas. Õnneks toob septembri algus meile kenad päikselised, ühtaegu jahedad sügisilmad, mis lubavad lastel paremini koolitöösse süveneda. Kuid päikselisest ilmast hoolimata tuleb algav kooliaasta probleemirohke.
Paar päeva tagasi juhtusin kuulama teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa intervjuud, kus ta viitas, et liigume koroonaga leebe stsenaariumi kursil. Leebem kurss ei tähenda aga, et võime selle haiguse unustada. Hoolimata sellest, et lapsed ja noored põevad seda enamasti kergelt, ei tohi me koroonasse kuidagi kergekäeliselt suhtuda. Haigena tööl või koolis käies levitame viirust teistelegi ning võime pahaaimamatult luua olukorra, kus kogu koolipere jääb haigeks või satub ohtu mõni hea sõber, kelle tervis koroonaviirusele nii head vastupanu ei suuda osutada. Ehk siinkohal palve kõigile, et mis tahes haiguse korra püsime kodus.
Sõda Ukrainas on segi pööranud seni valdavalt stabiilselt toiminud majanduse. Elektri- ja kütusehinnad sööstavad iga kuu uutesse kõrgustesse ning kahekohalised inflatsiooninumbrid vähendavad nii elanike kui asutuste ostujõudu. Õnneks pole olukord nii radikaalne, et mõni kool või lasteaed päris kütteta jääks, kuid võimalusi eri arendustegevusteks vähendab see märgatavalt, sest raha hulk on alati piiratud. Seetõttu tuleb meil tänavu talvel nii kodanike kui omavalitsustegelastena olla mõistvam ja hoolivam. Võib juhtuda, et varem planeeritud tegevused tuleb mõneks ajaks ootele panne, sest elektriarved röövivad kogu vaba raha. Teisalt peab olema tähelepanelik kaaskodanike suhtes, et keegi, kes harjunud üksi hakkama saama, ei jääks põhjendamatult hätta. Hoolime üksteisest ja oleme mõistvad, kui asjad ei lähe alati soovitud tempos.
Loome koos igale õpilasele sellise koolitee, mis lausa kutsub liikuma.
Kuid igapäevase elektriarvete maksmise ja viiruste leviku piiramise kõrval peame mõtlema ka põlvkonnajagu ette. Lugesin hiljuti rõõmuga üht artiklit selle kohta, et Eesti laste liikumisaktiivsus on varasemaga võrreldes paranenud, kuid on siiski liiga madal. WHO äsjaste soovituste kohaselt peavad lapsed ja noored liikuma vähemalt 60 minutit iga päev, et olla terve ja tugev täiskasvanueas. See on kindlasti valdkond, kus me kõik saame midagi ära teha, sest ise rohkem liikudes oleme lastele eeskujuks. Lapsi autoga kooli viies kaaluge kindlasti, kas viimase kilomeetri peab ilmtingimata autoga sõidutama või saab laps selle jalgsi läbida.
Kõigil lapsevanematel ja omavalitsusjuhtidel soovitan heita pilk Liikuma Kutsuva Kooli veebilehel olevale “aktiivse koolitee” soovitustele. Loome koos igale õpilasele sellise koolitee, mis lausa kutsub liikuma. Kindlasti tähendab see investeeringuid taristusse ja ohutusse, kuid vähem tähtis ei ole siin lapsevanema osa. Ühisel nõul ja jõul saame lapsed taas liikuma, nii nagu on seda teinud meie põhjanaabrid, kus pea 80 protsenti lastest liigub juba piisavalt.
Ilusat aktiivse koolitee ja kooliaasta algust!