Uuring: kolmandik Pärnumaa õpilasi tunnetab vaimse tervise probleeme

Ain Hinsberg
, Tartu ülikooli Pärnu kolledži teadus- ja arendusosakonna projektijuht
Copy
Kui kolmandikul õpilastest on probleem, järeldub sellest, et abijõudu (koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge) läheks vaja umbkaudu 1200 õppuril.  Fotolavastus.
Kui kolmandikul õpilastest on probleem, järeldub sellest, et abijõudu (koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge) läheks vaja umbkaudu 1200 õppuril.  Fotolavastus. Foto: Madis Veltman

Tartu ülikooli Pärnu kolledž korraldas tänavu aprillist juulini Pärnumaa õpilaste seas vaimse tervise uuringu, mille tulemuste põhjal tunnetab kolmandik küsitletutest sageli vaimse tervisega seotud probleeme.

Uuring koosnes 27 küsimusest, mille abil hinnati noorte subjektiivset tervist ning füüsilist ja psühholoogilist heaolu, meeleolu ja emotsioone, enesetaju, autonoomiat, suhteid vanematega ja kodust keskkonda, sotsiaalset tuge ja suhteid eakaaslastega, koolikeskkonda ja sotsiaalset aktseptimist (või kiusamist).

Valim (ankeet saadeti 4323 õpilasele ja täidetuna laekus 763 vastuselehte ehk 18 protsenti) jaotus soo, klasside (7.-8., 9., 10.-11. ja 12. klass), kooliastme (gümnaasium, põhikool) ja kooli asukoha (linn, maakond) järgi.

Käsitleti kategooriaid, nagu näiteks pere, sõbrad ja eakaaslased, kool, igapäevaste sündmuste mõju, füüsiline tervis ja enda eest hoolitsemine, tunded ja meeleolu, negatiivsed tunded ja meelemürkide kasutamine, uni ja digivahendite kasutamine.

“Väga üldistatult öeldes on Pärnumaa õpilaste hulgas suurimad probleemid Pärnu linna 9. klasside ja gümnaasiumiosa tüdrukutel,” võttis uuringu kokku TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna statistika nooremlektor Kandela Õun.

Tagasi üles