Logopeed jagab nippe, kuidas last kõnelema aidata

Hanna-Liis Hendriksoni meelest ei ole ükski vanema mure lapse pärast ülemuretsemine. “Ükski küsimus ei ole loll küsimus ja ükski mure niisama mure,” julgustab ta nõu küsima, ehkki teab, et logopeede napib ja nende juurde on aega raske saada. Foto: Carolina Tagobert

Et lapse kõne areneks, vajab ta enda kõrvale õpetajat, olgu see ema-isa, tädi-onu või vanavanem. “Mida rohkem laps inimestega vahetult suhtleb, seda enam tema sõnavara rikastub,” kinnitab logopeed Hanna-Liis Hendrikson.

Konks peitub selles, et väikelaps ei omanda kõnet, kui täiskasvanu pidevalt pikkade lausetega lobiseb ja igat oma sammu liiga üksikasjalikult lahti seletab – see mõjub hoopis mürana.

Kuidas silmarõõmu kõne arengut eakohaselt toetada, mida mitte teha, kuidas probleeme ennetada ja mis võib arengut pärssida, seda Hendrikson järgnevalt selgitabki.

Kuidas väikelapse kõne arengut toetada?

Kui me räägime selles vanuses lastest, kellel tulevad esimesed sõnad ja kahesõnalised laused, on asjal kaks poolt: ta hakkab kõnet mõistma enne, kui hakkab sõna ise kasutama. Põhiline on võimalikult lühidalt ja konkreetselt rääkida ja näidata asja. Pikka juttu pole mõtet rääkida lapsele, kes oskab öelda “issi auto”. Isegi kui laps on vanem, peaks kõne olema situatiivne ehk rääkida tuleks sellest, mis on siin ja praegu.

Kodus peaks olema võimalikult vähe müra. Paljudele meeldib, kui telekas või muusika taustaks mängib, aga lapsel peaks olema ka seda aega, kui müra on vähe. Lapsel on lihtsam kõnet omandada, kui ta kuuleb puhast kõnet ja taustal ei jookse multikas.

Soovitan olla lapsega õues nii palju, kui saab. See annab vanemale juurde nii palju asju, millest rääkida, oma loomulikus keskkonnas.

Ole lapsega ühel tasandil – see on ülioluline. Ära istu tooli peal, kui laps on maas ja sa mängid temaga. Samal tasandil olemine arendab sidet. Laps peab nägema su silmi, suud.

Lastele ei ole soovitav öelda: “Ei, nii ei käi”, kui nad sõnu valesti ütlevad, vaid üle korrata, kuidas on õige öelda. Kui väikelaps ei ütle veel näiteks “pall”, vaid “pa”, siis ära ütle, et see on viga. Ja vanemas lapses võib see blokke tekitada.

Kuidas nutiseadmed tänapäeva laste kõne arengut ja side loomist vanematega pärsivad?