Õhusaaste lühendab pärnakate elu mitme kuu võrra

Linnakeskkonnas saastavad õhku eeskätt liiklus ja elamute kütmine. Foto: Arvo Meeks

Eilse üleilmse puhta õhu päeva puhul juhib keskkonnagentuur tähelepanu tõigale, et puhas õhk on elu alus, ja kutsub üles muutma oma harjumusi nii, et õhusaastet tekiks vähem.

Eesti õhu kvaliteedi tänavuse ülevaate järgi lühendab ainuüksi eriti peente osakeste sissehingamine Eestis keskmist statistilist eluiga ligikaudu kolme kuu võrra, suuremates linnades rohkem, Pärnus näiteks umbkaudu viie kuni kaheksa kuu jagu.

Suuremates linnades lühendab ainuüksi eriti peente osakeste (PM2.5) sissehingamine elanike keskmist statistilist eluiga seitse–kaheksa kuud. Foto: Eesti õhu kvaliteedi ülevaade

Euroopa keskkonnaameti viimased hinnangud näitavad, et kõige suuremat mõju tervisele kujutavad just eriti peened osakesed. Nende suurusest sõltub, kui sügavale hingamisteedesse need jõuavad. Jämedad osakesed jäävad ülemistesse hingamisteedesse nagu nina ja hingetoru, kuid peened ja ülipeened osakesed suudavad tungida sügavale kopsudesse ja põhjustavad suuri tervisemuresid. Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur liigitab eriti peened osakesed inimesel kantserogeeni- ehk vähitekitajana.

Pärnu kandis ongi probleemiks eelkõige osakeste sisaldus linnaõhus.

Õhusaaste üks peamisi mõjusid on südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas insult ja arterite kõvenemine. Suureneb vähirisk. Uute tõendite kohaselt võib õhusaaste mõjutada ka aju ning on tõenäoliselt seotud dementsuse ja kognitiivsete võimete langusega.

Õhu kvaliteeti mõjutavad transport, kütmine, energiatootmine, põllumajandus. Linnakeskkonnas saastavad õhku eeskätt liiklus ja kohtküte ehk elamute kütmine. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained, mille tase kütteperioodil märgatavalt tõuseb, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP). Nende saasteainete mõju inimeste tervisele on märkimisväärne.

Pärnu kandis ongi probleemiks eelkõige osakeste sisaldus linnaõhus.

Peale kohalike heiteallikate mõjutab meie välisõhku mujalt õhumassidega Eestisse kanduv saaste, mis kohati on suurema kaaluga kui kohalike heiteallikate põhjustatud õhusaaste.

Igaüks saab anda oma osa õhu kvaliteedi parandamise heaks, kui eelistab jalgsi ja rattaga liikumist ning ühistransporti. Hoiab küttekolded korras ja kasutab puhast ja kuiva kütust, ei põleta prügi ja eelistab vähem saastavaid kütteviise nagu kaugküte, soojuspumbad.

Eestis mõõdetakse õhu kvaliteeti pidevalt kuues linnaõhu seirejaamas. Pärnus linnaõhu seirejaama ei ole. Küll kuulume nende nelja linna hulka, mille õhus mõõdetakse nelja saasteaine sisaldust. Andmeid näeb õhuseire portaalist.

Kõrvutades muude Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet väga hea, olles võrreldav Soome, Rootsi ja Iirimaa tasemega.

Olulisemad välisõhu saasteained:

• lämmastikuoksiidid,
• vääveldioksiid,
• süsinikoksiid,
• peened ja eriti peened osakesed,
• benso(a)püreen,
• osoon,
• benseen,
• arseen,
• nikkel,
• kaadmium,
• plii,
• elavhõbe.

Andmed: “Eesti õhu kvaliteedi ülevaade 2022”