Kes kärpis luige tiivad? „Mina ei teinud, teised tegid ka ...” Kes oli volikogu esimees, kui lükati tagasi esimene hange? Andrei. Kes oli volikogu esimees 22. märtsil 2022, kui Pärnu Postimehes ilmus artikkel pealkirjaga „Pärnu linn heidab kolmanda silla võidutöö üle parda”? Ikka Andrei, tollal lausa kahel toolil ehk Toompeal koalitsiooniski.
Andrei arvamusloo tonaalsust hinnates oleks silla rahata jäämine Keskerakonna pidupäev. Aga ma soovitaks pidutsemiseks mõnda paremat põhjust. Neid ikka leiab, nutikust sul, Andrei, on.
Kuidas läks kellelgi viimastel valimistel? Ka see teema köidab Andreid, targu ei räägi ta Keskerakonnast. Detailidesse minemata: Reformierakonnal oli üheksa mandaati ja me suutsime oma esindatuse volikogus säilitada (üheksa kohta). Keskerakonnal oli seitse mandaati, kuid nelja aastaga kaotasid nad iga kolmanda oma valija toetuse, see tähendas tagasihoidlikku viit mandaati volikogus. Ehk rääkides „hääbumistrendist”, soovitaks vaadata peeglisse. Ja Andrei, ära unusta: mida tugevam nimekiri, seda rohkem hääled lahustuvad!
Kas on midagi isiklikku? Minul, erinevalt Andreist, kindlasti mitte. Ja polnud meil mingit sõda koalitsioonis, nagu meedia rõkkab. Oli eriarvamusi, vähe suhtlust, aga saime hakkama. Ent olukord muutus kardinaalselt pärast seda, kui Jüri Ratas tegi meie selja taga ettepaneku luua Pärnus koalitsioon Keskerakonna, Isamaa ja EKRE vahel. Eesmärgiks vaid võimulpüsimine, mis sest, et sillaga olnuks hüvasti ...
Seletus pealkirjale. Kõik mäletavad hästi, kuidas Keskerakond soovis mängida Toompeal auti Reformierakonda, paraku kukkus iseenda võttest selili ja langes opositsiooni. Ja nagu ühest korrast vähe oleks! Täpselt sama katse tegi äsja Keskerakond Pärnus: viskame populaarse linnapea Romek Kosenkraniuse, valimisliidu ja Reformierakonna üle parda. Tundub, et kordub Toompea stsenaarium. Keskerakond langeb opositsiooni ka Pärnus. Andrei, ega ometi sina? Mida külvad, seda lõikad!