Loodusvaatlus ⟩ Viinalilled kolletavad, lodjapuud on lookas ja lehelinnud kogunevad aedadesse

Lehelind lodjapuu keskel. Foto: Karl Adami

Tuleb tõdeda: aastad pole vennad. Möödunud aastal märkas juba lõikuskuu lõpus rohkesti kollaseks värvunud kaselehti, tänavu võib aga silmata alles esimesi. Viimaste päevadega on küll hulga värve lisandunud. Põdrakanepki, millel veel kahe kuu eest ilutsesid imekaunid roosakad õieküünlad, on oma lehed punaseks võõbanud.

Metsas on noorte tammede lehed parasjagu kollaka jume võtnud. Pea niisama kollakaks on värvunud sealsamas kasvavate leselehtede väikesed, pisut südameid meenutavad lehed. Kui veel varasuvel hakkasid leselehed tänu oma õrnvalgetele õitele silma, siis vahepeal sulandusid nad ülejäänud rohelisse massi. Nüüd on taas nende aeg särada.

Leselehe nimi võib tuleneda sellest, et mõnikord on sel taimel vaid üks leht. Ühe lehega taimi leidub sagedamini väheviljakatel kasvukohtadel, keskmise viljakusega varjurikastes kuusikutes, on tal siiski tavaliselt kaks lehte. Kollakate lehtede taustal hakkavad hõlpsalt silma, et mõnel leselehel on ette näidata punakad, pohlast pisemad marjad. Kuigi need marjad näivad ahvatlevad, on nad maguskibeda maiguga ja kergelt mürgisedki. Arvatavasti ei satu mõne marja söömise järel teise ilma, aga peapöörituse võivad nad tekitada küll. Tõenäoliselt tuleneb sellest leselehe rahvapärane nimetus: viinalill.