VIDEO ⟩ Targa tihasepilguga Doris Kareva ja tema linnupuulihv

Kirjanduslikul kohtumisõhtul Koidula muuseumis oli külas Doris Kareva. Foto: Urmas Luik

“Mida aeg edasi, seda paremaks toimetajaks ma saan, mida parem toimetaja ma olen, seda rohkem kössi tõmbub minus luuletaja,” tunnistas palavalt armastatud luuletaja, kirjanik, tõlkija, toimetaja ja mitme muusikateose sõnade autor Doris Kareva Pärnu Koidula muuseumis.

Kareva tunnistas, et kirjutab järjest vähem, aga toimetab järjest rohkem. Kõik teavad neid autoreid, kes on küpses eas oma värsid ümber kirjutanud, enamasti ei tee see neid paremaks, sest tagantjärele tarkus võtab maha noore värskuse. Kareva jätkas, et luuletus peab olema elus asi. Mõnikord, kui tal on hea vaim peal, kirjutab neli rida ja on täiesti rahul ning tahab ruttu edasi minna, aga kui tahtmise klahv vajutub alla, on kuri karjas.

“Tahtmisega ei saa ega tohi luuletada, siis läheb kunstlikuks. Alguses on värske ja huvitav, aga siis mõtled, et ma tahan veel seda öelda ja tuleks mainida ka seda ...” kirjeldas Kareva.