Gerda Kordemets ⟩ Ääremaastumine lööb enim nõrgemate pihta

Paljusid keskustest kaugel asuvaid kante kollitavad tüüpilised ääremaa mured, kuigi Eesti-suuruses riigis ei saaks justkui ääremaad ollagi. Foto: Elmo Riig

17. septembri ERRi teleuudistes oli lugu, kuidas Puurmanis korraldati rahvaküsitlus, kas soovitakse jääda Põltsamaa valla koosseisu või hakata kuuluma Tartu valda. Ma isegi ei teadnud, et rahvas tohib seda otsustada – liiga teravalt on veel meeles sundliitmisega ähvardamised, susserdamised suurte valdade vahele jäävate väikeste valdade jagamise salakokkulepete ja nende murdmisega ning lõpuks ikkagi sundliitmistega.

See kõik tekitas tookord umbes nõukogudeaegse oblastite moodustamise mulje. Muidugi ei saa ma oblasteid mäletada, aga ettekujutus on umbes taoline.

Uudistele intervjuu andnud kohalike inimeste sõnutsi on Põltsamaa vald hoidnud maksumaksja raha kokku just Puurmani kandi arvelt. Emotsionaalse aktsendi lisas pilt bussipeatuse viltuvajunud, otsekui viimase naela otsas kõlkuvast sildist.