Kalamees jahtis ahvenat, aga landi otsa jäi havipurikas

Mõõtmisel osutus haugi pikkuseks 104 sentimeetrit ja kaaluks seitse ja pool kilo, kuigi kala kätte saanud Jaan Andressoo arvas esialgu, et mass võib jääda kümne kilo kanti. Foto: Erakogu

Muidu kutseline kalur, aga nüüd hobi korras paadiga Pärnu jõel kalastanud Jaan Andressoo sai suure haugi kätte ahvenapüügiks mõeldud varustusega, mis ei tohiks üle seitsmekilost raskust väljagi kannatada.

Mõõtmisel osutus kinninabitud haugi kaaluks seitse ja pool kilo ja pikkuseks 104 sentimeetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et tavaliselt satuvad püünistesse või landi otsa 50–60 sentimeetri pikkused ja paari–kolmekilosed purakad.

Andressoo kõneles, et ahvenapüügil on söödaks pisike, nelja sentimeetri pikkune kummikala. Kalamees ei oska arvata, mis asjaoludel pirakas röövkala väikese peibutise suhu haaras. Igal juhul on see tema sõnutsi juhus, et nii suur tegelane õnnestus just sellise varustusega kinni nabida.

Kala näkkas umbkaudu keset Pärnu jõge Kesklinna silla lähistel. Andressoo tundis pinge järgi kohe, et otsa on jäänud midagi suurt, ja hakkas saaki tasapisi paadi poole tõmbama. Haugi paati tirimiseks tuli kalamehel pusida paarkümmend minutit.

Kuigi nüüd kätte saadud isend on tähelepanuväärselt suur, on Andressoo aastate eest Saaremaal püüdnud isegi suurema, aga siis haugipüügi varustusega. „Ahvenapüügi käigus on see suurim,” tähendas ta.

Nüüd püütud haugist valmistab Andressoo kotlette. Kogenud kalamees ei usu, et roog tuimaks jääb: rasvasemat sealiha tuleb juurde panna. Haugi ta maitseomadustelt parimaks kalaks siiski ei hinda. „Koha on oluliselt parem. Haug on kotletikala,” kostis ta.

Teadaolevalt suurim Eestis harrastuspüügivahenditega kätte saadud haug kaalus 22,7 kilo ja püüti see 2016. aastal Tartumaal Keeri järvest.