Karmo Tüür: Ei ole olemas tuumanuppu, mida vajutab vaid üks sõrm

Politoloog Karmo Tüür märgib, et ükskõik kuidas see olukord laheneb, mingisugune Venemaa moodi nähtus jääb meie kõrvale alles niikuinii. Foto: Eero Vabamägi

Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus kuulutada välja osaline mobilisatsioon ja kutsuda relvile ligemale 300 000 sõdurit kajas kulutulena üle maailma. Kahtlustatakse aga palju rohkema reservisti värbamist. Politoloog Karmo Tüüri selgituse kohaselt on otsus tekitanud rahutuks tegevat vastukaja Venemaalgi, mille riigipea on muutunud aina närvilisemaks.

Millest kõneleb meile president Vladimir Putini väljakuulutatud osaline mobilisatsioon Venemaal? Miks just nüüd?

Alustaksin sellest, et mis see mobilisatsioon üldse on. See osaline mobilisatsioon on osaline ainult osalt. Tõenäoliselt on see siiski pea piiramatus mahus mobilisatsioon kraapida kokku nii palju mehi, kui saab. Ainult nad ei taha seda nimetada täielikuks mobilisatsiooniks, sest siis peaks välja kuulutama sõjaseisukorra. Viimasena mainitut nad aga ei taha. Tõenäoliselt eelkõige sellepärast, et see külvaks paanikat ja vähendaks moraali.

Igal juhul on soov panna praegu lauale mobilisatsioonikaart ja näidata, et Venemaal jätkub veel jõudu sõdida. Ja see on jätkukäik seoses referendumitega.

Kõigepealt kuulutati välja referendumid (referendumid, kus pakutakse sealsetele elanikele võimalust ühineda Venemaaga, plaanitakse korraldada neljas Ukraina piirkonnas (Hersonis, Donetskis, Luhanskis ja Zaporižžjas, toim) lootuses, et see sunnib Ukrainat loobuma oma tagasivallutamise või vabastamise plaanidest. Loogika on selles, et kui Venemaa kuulutab nüüd referendumite kaudu need alad enda omaks, peaks Ukraina ründama Venemaa territooriumi. Ja see peaks olema kuidagi eriti hirmus, et “kuna see on meie oma ja meil on mobilisatsioon ja on veel jõudu sõdida, siis Ukraina ehk ei tee seda”.