L, 26.11.2022

Muusikapäev ⟩ Linnaorkester valis 29. hooaja teemadeks looduse, looja ja origami

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Linnaorkester valis 29. hooaja teemadeks looduse, looja ja origami
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Neljandat aastat PLO kunstiline juht ja peadirigent Kaspar Mänd iseloomustab avakontserti märksõnadega “elav”, “pidulik”, “orgaaniline”, “muutuv”. Pärnu linnaorkester tööhoos.
Neljandat aastat PLO kunstiline juht ja peadirigent Kaspar Mänd iseloomustab avakontserti märksõnadega “elav”, “pidulik”, “orgaaniline”, “muutuv”. Pärnu linnaorkester tööhoos. Foto: Carine Metsarand

Pärnu linnaorkestri (PLO) direktori Helen Erastuse ütlust mööda on sümboolne, et linnaorkester avab oma hooaja rahvusvahelisel muusikapäeval.

29. hooaega läbiv teema "Loodus ja looja" on meie igapäevases elus (kellele ootamatult, kellele oodatult) peateemaks muutunud, mistap kannab algav hooaegki endas soovi, et meil kõikidel jätkuks loovust ja tarkust, hoolimist ja hoidmist.

Neljandat aastat PLO kunstiline juht ja peadirigent Kaspar Mänd iseloomustab avakontserti märksõnadega "elav", "pidulik", "orgaaniline", "muutuv".

Hooaja avaloona kõlab Ameerika modernismi isa Charles Ives'i tuntuim teos "Vastamata küsimus". Lühidusest hoolimata võtab see mitmekihiline teos kuulajad endaga kaasa suuremasse, ajatusse kõlaruumi.

Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert nr 2 "Angel’s Share" on peadirigendi hinnangul helilooja üks kammerlikumaid instrumentaalkontserte. Pealkiri pärineb viskivalmistamise terminoloogiast, millega kutsutakse ajaga vaadist kaduvat umbes kaht protsenti joogist. Teoses soleerib orkestri ees Eesti üks säravamaid ja tunnustatumaid viiuldajaid Triin Ruubel-Lilleberg, kes viimati esines solistina Eesti Festivaliorkestri turneel Lõuna-Koreas.

"Reini sümfoonia" on aga Männi sõnutsi Robert Schumanni üks kuulsamaid teoseid. 3. sümfoonia elujõud ja vaimuvärskus on inspireeritud Reinimaa loodusest ja eluolust.

Lähtudes põhimõttest "helid loovad kujundeid", on linnaorkestri juubelieelse hooaja kujunduse loonud origamikunstnik Anne Rudanovski, kes on otsinud ainest helidest.

Rudanovski on Eesti skulptor ja kunstiõppejõud, kes armastab paberit. Tema viimaste aastate loomingut iseloomustab süvenemine inimtekkelise materjali paberi kui kultuuri kandja sümboolikasse.

19. sajandi keskel tegi Prantsuse matemaatik Jules Lissajous eksperimendi: ta leidis, et kui panna helihargi otsa väike peegel ja sellele suunata valguskiir, saab tekkiva vibratsiooni tumedal ekraanil nähtavaks teha. Helihargi löömisel tekkis väike vertikaalne joon ja kui see kiiresti teise peegliga edasi suunati, tekkis horisontaalne siinuslaine.

Lissajous mõtles, mis juhtuks, kui laine külgsuunalise peegeldamise asemel asetada teine peeglikesega helihark esimese suhtes täisnurga all, et tekitada külgsuunaline liikumine. Ta avastas, et helihargid, mille suhtelised sagedused on lihtsas vahekorras, tekitasid kauneid kujundeid, mida nüüd tuntakse Lissajous’ kujunditena. Näiteks oktaav on visuaalselt nagu lõpmatus või kaheksa.

Rudanovski on võtnud muusika kuulamisel tekkivad kujundid ruumiliseks voltida. Origamile on omane puhtus, helgus, rütm ja harmoonia. Dramaatilise noodi annab valguse-varju mäng. Tulemuseks on visualiseeritud helid paberskulptuuride seeriana, Lissajous’ origami kujundid, mis väljendavad eri muusikalisi emotsionaalseid sagedusi, mida kannab Pärnu linnaorkester.

Hooaja avakontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, toimetaja on Lisete Velt.

Märksõnad
Tagasi üles