L, 26.11.2022

Teele Vespere ⟩ Kriisiks tuleb valmistuda kohe

Teele Vespere
Kriisiks tuleb valmistuda kohe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elektrikatkestus.
Elektrikatkestus. Foto: Marianne Loorents

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud kriisisituatsioonis toimetulekust. Siiani on inimesed üsna ükskõikselt suhtunud päästeameti soovitustesse ega ole näidanud initsiatiivi tõsta oma kriisivalmidust, kirjutab Lääne päästekeskuse ennetusbüroo ennetuspartner Teele Vespere.

Kui saad info, et keegi tahab öösel su koju sisse murda, hakkad ju kohe tegutsema ega jää ootama ega lootma, et seda ei juhtu. Niisamuti tuleb kriisiks valmistuda kohe.

Kriis tuleb enamasti ootamatult. Sügistorm, järsk temperatuurimuutus, rohke lumesadu ja üleujutus on vaid mõni näide olukordade kohta, mis võivad meie argielu sassi lüüa. Nii juhtus näiteks 2019. aasta sügistormi ajal, kui Lääne- ja Lõuna-Eestis möllanud maru tõttu jäi terve Võru linn elektrita ja katkes veevarustus.

Me peame kõik läbi mõtlema oma pere seisukohalt tähtsaima: kas meie kodu on kriisiolukordadeks valmis? 

Kui riik ja kohalik omavalitsus keskenduvad kriisis elutähtsate teenuste nagu toasooja, elektri, vee ja kanalisatsiooni tagamisele, tuleb meil reakodanikena hoolitseda enda ja oma lähedaste toimepidevuse eest. Ettevalmistunult suudab iga pere oma varuga hakkama saada nädala. See annab riigile võimaluse tegelda probleemidega, mis mõjutavad suuremat hulka inimesi. Mida tugevam on üksikisik, seda tugevam on riik.

Teele Vespere.
Teele Vespere. Foto: Päästeamet

Mida siis ikkagi on vaja, et seitse päeva ise toime tulla? Kõige olulisemad on loomulikult toit, vesi ja ravimid. Pere suurusest lähtuvalt võiks kodus olemas olla vähemalt nädala jagu pika säilivusajaga toiduaineid, toidu soojendamiseks matkapliit või priimus, küllaldases koguses vett (iga inimese kohta kolm liitrit ööpäevas) ja esmaabivahendite komplekt, kus muu hulgas on regulaarselt tarvitatavad ravimid.

Esmavajaduste kõrval hakkame oma kliimavöötmes üsna ruttu tundma puudust toasoojast ja valgusallikatest. Selleks tuleks kodus läbi mõelda kütmise alternatiivid. Elektriga töötava küttesüsteemi kõrval oleks lahenduseks tahke- või muul kütusel töötav seade.

Valgusallikatest on ohutuimad töökorras tasku- ja pealambid. Küünlaid ja tikke kasutades ei tohi unustada ohutust. Õuetingimustes on hea valik (tormi)laternad ja solarvalgustid.

Ettevalmistunult suudab iga pere oma varuga hakkama saada nädala. See annab riigile võimaluse tegelda probleemidega, mis mõjutavad suuremat hulka inimesi.

Võimaluse korral tasuks majapidamisse muretseda generaator, mis pikema elektrikatkestuse puhul aitab hoida valguse toas ja sooja saamiseks võimaldab sisse lülitada elektriradiaatori või soojuspumba.

Kui katlamajad suudavad tagada soojuse kortermajani, aga probleemiks saab selle jõudmine igasse korterisse, on lahendus soojasõlme lihtne ümberehitus, mille tulemusel saaks seda elektrikatkestuse korral töös hoida generaatoriga.  

Oluline on olla kursis teadaannete ja uudistega ning käituda juhiste järgi. Siinkohal on abiks patareitoitel raadio. Telefoni võimalikult kaua töös hoidmiseks tasub kodus hoida täis laetud akupanku.

Eelloetletud nõuandeid rakendades võite kindlalt öelda, et olete hädaolukorraks valmis. Ja sel juhul miks mitte aidata oma ligimest: porgand sulle, kartul mulle. Koostöös peitub jõud! Teeme nii, et iga kodu on kindlus kriisiajalgi!

Kriisiolukorra koduse varu meelespea.
Kriisiolukorra koduse varu meelespea. Foto: Päästeamet
Märksõnad
Tagasi üles