Pühapäeval algava festivali „Muusikamoos“ raames etenduvas muusikalises lavastuses mängivad kandvaid rolle Pärnu noored solistid, laulavad Pärnu koorid, mängib Pärnu linnaorkester ja tantsivad noored tantsijad.
Muusikal lumekuningannast avab laste ja noorte festivali
6. märts 2012, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Hansagümnaasiumi saalis käivad viimaseid päevi koguperemuusikali „Lumekuninganna“ proovid, lavastajana paneb lauljad näitlema Elmar Trink ja röövliteks, Gerdaks-Kajks ja ülejäänud osatäitjateks aitab neil kunstnikuna ümber kehastuda Tiina Tõnismäe.
Muusikalis astub Pärnu kontserdimaja laval üles ligemale 70 lauljat. Solistid on peamiselt Anne Uusna stuudio noored lauljad, kellest enamik õpib gümnaasiumis, mõni põhikooliastme viimastes klassides.
“Ma ei jäta kasutamata juhust, et öelda: tegemist on väga heade lauljatega. Nad on käinud “Sügisulu” laval ja enamik neist finalistidena kõrgeid kohti saavutanud. Näiteks Rael Rent, kes mullu võitis “Sügisulul” grand prix’, laulab lumekuninganna osa,” avaldas Helen Erastus, kes veab eest festivali ja laulab samuti muusikali kooris.
Egert Pull mängib Kajd ja Eliisabet Tiits Gerdat. Nõia rollis näeme õpetaja Anne Uusnat ja röövliemanda ehk -pealikuna Elo Keskülat. Röövlitüdruk on Grete Elviste ja vanaema Getter Heleen Aron.
Muinasjutt räägib olulistest väärtustest elus: sõprusest, aususest, lugupidamisest ja eneseületamisest. “On päris palju lapsi, kes ei tea seda lugu. Meie eesmärk on, et ka nemad saaksid sellest osa,” avaldas Trink.
Kasvas nagu veerev lumepall
Idee just seda igihaljast muinasjuttu esitada tuli Pärnu kammerkoori dirigendilt Elo Keskülalt, kes tunnistas, et esmalt kontsertettekandena mõeldud lavastus on kasvanud nagu veerev lumepall.
„Algul oli mõte jätkata toredat koostööd linnaorkestriga, kellega meie kooril on juba aastaid olnud igal hooajal mingi projekt. Kuna Ehala muusika on mulle hingelähedane ja see versioon ei ole kuigi palju laval olnud, sündis mõte tuua see Pärnusse,“ rääkis Kesküla.
Algsele mõttele laulda kammerkoori, noortekoori ja solistidega muusikalinumbreid lisandusid peagi tantsud, muinasjutuvestja ja lavastaja, sest laulud täitnuks liiga lühikese aja, et tervet kontserti välja kanda.
Erastus märkis, et ettepaneku midagi teha tegi mullu Keskülale jääfestivali korraldustoimkond. Seepeale leitigi, et “Lumekuninganna” sobiks festivaliprogrammi ideaalselt. “Meie olime valmis, aga mulle teadmata põhjustel jäi see jääfestivalil ära,” nentis Erastus.
Sellele vaatamata muusikal tegemata ei jäänud. Isekeskis harjutati juba varem, kuid kogu seltskonnaga asuti proove tegema veebruari alguses.
Kui keeruline on inimesi, kes on harjunud pigem laulma, näitlema panna? Sellele küsimusele püüdis lavastaja vastust leida pärast pühapäevaõhtust proovi korraks lauanurgale toetudes.
On omapärane kokkusattumus, et Tringile oli „Lumekuninganna“ esimene lavastus näitlejana Endlas. Toona, 1982. aastal lavastas selle Toomas Palu.
Hansagümnaasiumi saalis sai äsja läbi proovitud stseen, kus Kaj katsus tulutult jäätükkidest kokku panna sõna „igavik“ ja Tõnismäe passis peaosalisele selga rõivaid, mis oleks Gerdale kõige paslikumad. Trink ise astub lavale muinasjutuvestja rollis ja kirjeldab muusikapalade vahel sündmuste käiku.
Ehala muusika ja Tungla libreto
„See on mäng, teisalt on ehk kõige raskem viia mõttemaailma nii kaugele, et su enda fantaasia hakkaks tööle. Et need, kes mängivad, lihtsalt ei mängi, vaid elavad tõeliselt neid tundeid läbi,“ arutles lavastaja.
Hans Christian Anderseni muinasjutust on olemas Vene jutustaja Jevgeni Švartsi versioongi. Seda teatakse ETV samanimelise telelavastuse järgi, kus muinasjutuvestjat mängis Andrus Vaarik. Telelavastuses kõlasid Tõnu Naissoo laulud Ott Arderi sõnadele.
Viis-kuus aastat tagasi tõi Vanemuine välja Olav Ehala muusika ja Leelo Tungla libretoga “Lumekuninganna”, mille on aluseks võtnud pärnakadki. „Olime siiski sunnitud sellest muinasjutust oma versiooni tegema, nii et oleme mitme peale koos teinud kirjatöödki,“ täpsustas Trink.
Keskaegsete nartsude asemel kannavad röövlid etenduses nahktagisid, kuid esinejate seljas näeb kotiriietki. Tegijad mainisid, et see on küll muinasjutt, kuid väga tinglik.
“No kuulge! Kõige suuremad röövlid tänapäeval ei käi kotiriides, vaid sõidavad uhkete autodega,” tähendas Trink.
Et kõike ei saa enne etendust ära rääkida, jättis kunstnik Tiina Tõnismäe mõndagi saladuseks. “Üks asi, mida ma ütlen ja mida lavastaja väga nõuab, on kuldtõld. Ja see tuleb päris kullast,” avaldas ta. “Mis on oluliselt lihtsam kui kuud ja tähti taevast alla tuua,” muheles lavastaja.
Kuna koolinoored satuvad õpetajate eestvõttel küll aeg-ajalt teatrisse, kuid haruharva kontserdimajja, otsustas Lions-klubi Pärnu Strand oma õla alla panna ja teha muusikalipileti välja Pärnu 60 põhikooliõpilasele.
“Meie mõte on rohkem selles, et tuua noori meie vahvasse kontserdimajja kontsertidele. Mõni teine linn peaks kadedusest lõhki minema, millised esinejad siin käivad. Kahju, et noored, kelle kodulinn see on, ei saa sellest osa,” põhjendas Trink.
Festivali „Muusikamoos“ 2012
avakontsert-koguperemuusikal “Lumekuninganna”,
H. Chr. Anderseni samanimelise muinasjutu ainetel.
Muusika Olav Ehala, laulutekstid Leelo Tungal.
Muinasjutuvestja Elmar Trink,
esinevad Anne Uusna laulustuudio solistid,
Pärnu kammerkoor (dirigent Elo Kesküla),
Pärnu noortekoor (dirigent Anne Uusna),
Janne Ristimetsa tantsustuudio (Pärnu Kunstide maja),
Pärnu linnaorkester (dirigent Jüri Alperten).