N, 8.12.2022

Kadri Paas ⟩ Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis

Kadri Paas
, sisejulgeoleku asjatundja (Eesti 200)
Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui Venemaa Narva veehoidla lüüsid avaks ja hoidla vee merre laseks, jääksid Narva elektrijaaamade tootmisplokid kas osaliselt või kõik seisma.
Kui Venemaa Narva veehoidla lüüsid avaks ja hoidla vee merre laseks, jääksid Narva elektrijaaamade tootmisplokid kas osaliselt või kõik seisma. Foto: Mihkel Maripuu

Meie ümber on praegu kolm kriitilist muutujat: Ukraina sõda ning kaks sellest lähtuvat probleemi: energia kõrge hind ja ebakindlus elutähtsate teenuste toimepidevuse suhtes.

Ukraina sõda mõjutab Eestit tervikuna. Riigi tasemel tegeldakse Ukraina diplomaatilise ja sõjalise toetamisega, omavalitsused õpetavad aga oma koolides ja lasteaedades Ukraina lapsi ning nonde emad käivad samal ajal tööl või on kõige pisematega kodus. Igal juhul seisame silmitsi kolmveerand aastat tagasi üleöö tekkinud olukorraga, millega nüüdseks oleme enam-vähem toime tulnud, kuid omavalitsuseti erinevalt.

Vahetult enne sügise algust kuulutas Vene isevalitseja välja mobilisatsiooni. Kuigi Eesti sulges Vene turistidele oma piiri juba 19. septembril, ei ole välistatud, et Venemaalt pagevad mehed jõuavad suurema hulgana sellelegi. Piiril öeldud õige võlusõna “asüül” tagaks vähemalt ajutiselt sissepääsu ja majutuse Eestis. Omavalitsuste toeta ei suudaks valitsus asüülitaotlejaid majutada.

Märksõnad
Tagasi üles