Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/03/492869t1hd9c8.jpg)
Pärnu keskraamatukogu lasteosakond ootab 14. märtsi ennelõunal kõiki poolteise kuni nelja aasta vanuseid lapsi koos vanematega Mürakarukooli.
Päris müramiseks siiski ei lähe, muusikaõpetaja Katrin Hildunen paneb pisipõnnid hoopis laulma, rütmisalme ütlema ja näpumänge mängima.
Lapse mõtlemine ja kõne arenevad teisel eluaastal hüppeliselt, teavad uurijad. Kuidas aga pisipõnni keeletaju arendada, kui ise kasvatusteadlane pole ja supp keetmist ning tuba koristamist küsib?
„Imeruttu imikust väikeseks enesekindlaks lapseks sirgunu õpib hea meelega mängu, liikumise, rütmi, laulu ja matkimise kaudu. Sedasorti "müramise" käigus väikesed inimesed targaks saavadki," selgitas Pärnu keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Signe Peeker.
Mürakarukoolis on peale oma ema, isa, vanaema, vanaisa või hoidjatädi veel rõõmsa meelega õpetaja, kes kõik vajalikud sõnad ja liigutused ette näitab.
Mürakarud saavad selgeks karulaulu, mida koolis koos laulda. Tuttavaid asju on ju vahva ära tunda ja kaasa teha, aga igas tunnis õpitakse ka midagi uut.
Kindlasti ei tule vanematel viletsat viisipidamist või olematut lauluhäält häbeneda, Mürakarukoolis seda ei kontrollita. Pisikesed poisid-tüdrukud proovivad iseennast tundma õppida, teisi kuulata, sõnu meelde jätta ja julge olla.
Koos hakatakse käima kaks korda kuus, kolmpäeviti ja pool tundi korraga. Et Mürakarukool ootab väikesi alustajaid suures raamatukogumajas, on raamatukoguhoidjatel soov emadele-lastele uuemaid põnniraamatuid tutvustada ja kohaletulnuid lugemisvara leidmisel kõigiti aidata. Koos raamatuga on seltsim koduteelegi asuda.
Mürakarukool on osavõtjatele tasuta, sest seda toetab hasartmängumaksu nõukogu. Tuleb vaid pisut aega leida ja võimalusest haarata.