/nginx/o/2022/10/05/14877531t1h9919.jpg)
Aasta alguses võttis Pärnu linnavolikogu vastu otsuse siduda enamiku linna haridusasutuste töötajate palkadest õpetaja palga alammääraga. See on väga positiivne otsus. Seda enam, kuna valitsuse ettepaneku järgi tõuseb alammäär 1. jaanuaril lausa 23,9 protsenti.
Paraku pole palgatõus mõeldud kõigile. Kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgad on seotud üle-eelmisel aastal kehtinud Pärnu linnavalitsuse töötaja keskmise brutotulu palgaga. Kiire inflatsiooni ajal on see kahtlemata ebaõiglane ja selle ebaõigluse kaotamine peaks olema volikogu ülesanne.
Olen nõus haridusministriga, kes Pärnu Postimehe veergudel väitis, et ei saa lasta lahkumismõtteid mõlgutavatel pedagoogidel minna (Vt Siiri Erala, “Tõnis Lukas: Me ei saa lasta lahkumismõtteid mõlgutavatel pedagoogidel minna”, PP 24.09). Nende palka tuleb tõsta. On üsna selge, et palk mängib oma osa, aga lahkumismõtted võivad õpetajatel tekkida muudelgi põhjustel. Nad peavad õpetamisega toime tulema olukorras, kus klassis on hariduslike erivajaduste, sealhulgas käitumisraskustega õpilased, teist keelt kõnelevad, andekad, individuaalse õppekava järgi õppivad õpilased ... Kõik nad vajavad õpetaja tähelepanu, mahukat ja spetsiifilist tunni ettevalmistust. Õpetaja läbipõlemist sellises olukorras vältida ei ole sugugi lihtne.