Talutoidu konkursi korraldaja: Eesti väiketootjate juustud võiks olla meie Nokia

Maalilise Lähkma jõe kaldal asuva Luigeveski talu nimi ütleb, et siin on olnud veski. Seda kinnitavad veskikivid õues vana õunapuu lähedal. Foto: Urmas Luik

Eestimaa talupidajate keskliidu tegevjuht Kerli Ats ulatab terekäe Saarde vallas Luigeveski talu õues maalilise Lähkma jõe käärus, kus kunagist ehitist meenutavad veskikivid, müüriase ja tammisein nagu monument möödunule.

Päikeseline päev säratab sügisvärve, kui istume terrassil koduselt kohvitassi juures. Kaks suurt neljajalgest õuevalvurit võtavad lamava asendi ega lase võõraid silmist. Kerli ema Anne võtab sülle silmatera, aastase tütretütre Alexandra ja vanaema Helle laseb nagu värten mööda õue ringi, sest talus tööst puudu ei tule. Tema poeg, Kerli isa Vello, peab siin puhtatõulisi aberdiini-anguseid, taamal valendab laudakatus ja kõrgub koormakile alla peidetud talvesööda rullivirn.

Lihaveiste kasvatamisele keskendunud Atside pereettevõte OÜ Luigeveski Agro kanti registrisse 2015. aastal.

Saarde valda Lähkma külla ostis isa põlise talukoha lapsepõlve meenutuste ajel, sest ta on pärit naaberkülast. Pere ei löönud verest välja, leides eest võssa ja rinnuni heina kasvanud paiga, üle mille vaatas palkidest ait ja turritasid vesiveski varemed. Talgute järel võttis ümbrust ilmet ja praegu ei kujuta ettegi, millisest padrikust Luigeveski välja raiuti.

Kerli, teie talus on pärisloomad, aga tänavune 14. juuni läheb Eesti põllumajanduse ajalukku kui digiloomade väljatoomise kuupäev. Kellele on need elukad mõeldud?

Eesti põllumajandus on kahesuguse struktuuriga: meil on palju suurettevõtteid, samal ajal palju väikeettevõtteid ja peretalusidki. Paratamatult on olukord selline, kus väikeettevõtjad on tarneahelas madalamal positsioonil ja Euroopa keskendub aina enam suuremale põllumajanduse struktuurile. Meil on vaja leida viise, kuidas muuta väiketootjaid jätkusuutlikumaks. Eesti peretaludele saabki anda arenguhüppeks tõuke just digimajanduse ja nutikate lahenduste kaudu.

Järeldan, et võin linnas arvuti taga istudes saada virtuaalse looma omanikuks.

Teame, et sõltume tarbijatest, ja digitaalne põllumajandus ongi väga nutikas viis, kuidas siduda tarbijad investorina toidutootmisega. Kokkuvõttes peaks see toimuma selliselt, et tarbijad saavad investeerida endale südamelähedasse põllumajandusettevõttesse, ostes unikaalseid digilepinguid sisaldsavaid digipilte ehk NFTsid. Selle investeeringu kaudu saavad nad kaasa rääkida selle ettevõtte otsustes.