K, 30.11.2022

Taskuhääling ⟩ Kas tantsuõpetaja on õpetaja?

Raido Keskküla
, arvamustoimetaja
Kas tantsuõpetaja on õpetaja?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vastses taskuhäälingu saates vestlesid tantsuõpetajate palkade teemal tantsuhuvihariduse liidu juhatuse liige Meeli Pärna ja Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Raido Keskküla.
Vastses taskuhäälingu saates vestlesid tantsuõpetajate palkade teemal tantsuhuvihariduse liidu juhatuse liige Meeli Pärna ja Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Raido Keskküla. Foto: Grete-Liisa Sihver

Ajal, mil õpetajad võivad rõõmustada peatse palgatõusu üle, mida küll inflatsioon kõvasti räsib, pöördus Eesti tantsuhuvihariduse liit tantsuõpetajate võrdse kohtlemise eesmärgil avalikult riigikogu ja valitsuse poole.

“Vaadates positiivseid uudiseid õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusu kohta, tekib õigustatud küsimus, kes ja kuidas toetab tantsuõpetajat Eesti Vabariigis,” seisab liidu pöördumises. “Tantsuõpetaja on õpetaja, tantsuõpetaja on treener, tantsuõpetaja on kultuuritöötaja ning väärib samaväärset palka.Tantsuhariduse tulevik Eestis on endiselt ohus ja kannatavad lapsed ja noored.”

Tantsuhuvihariduse liidu juhatuse liige ja tantsukooli WAF Dance juht Meeli Pärna selgitab vastses Pärnu Postimehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates, et tantsuõpetajate toetussüsteem Eestis põhimõtteliselt puudub. “Toetatakse küll laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhte, aga see ei laiene kõikidele tantsuõpetajatele,” tõdeb ta.

Pärna jutu järgi on huvihariduse õpetajate palgatoetust küsitud aastaid, kuid lahendus jääb selle taha, et praegu puudub huvihariduse kutsestandard, mille alusel saab seda toetust maksma hakata. Samal ajal kui tantsu valdkonnas on kutsekvalifikatsioon juba aastaid toiminud.

Tantsuhuviharidust pakub Eestis 90 protsenti erasektor. Näiteks tantsukoolid ja -stuudiod. Kuid sealgi tuleks tagada õpetajate töötasu miinimumstandard.

Paljudes omavalitsustes makstakse erahuvihariduse toetust pearahana ja ülejäänu tasub lapsevanem õppemaksu näol. Kuid paljudes kohtades on huvihariduse toetamine üsna kehvas seisus. “Näiteks Tallinna eraharidus ei saa peaaegu midagi,” nendib Pärna. “Minu teada saavad nad seal umbes kuus eurot lapse kohta aastas, mis on sügaval piinlik. Tantsuõpetajaile selle eest palka maksta on ikka väga keeruline.”

Pärna arvates kukub tantsuharidus praegu kuhugi kahe ministeeriumi vahele. Kultuuriministeeriumis polevat eelmised ministrid tahtnud noortetantsust midagi kuulda, see olevat ikka pigem haridus. Samal ajal leidsid haridusministeeriumi ametnikud, et tants on rohkem kunst.

“Mina arvan, et enamik inimesi jagab arvamust, et tantsuõpetaja on õpetaja, ja kui ta on kvalifitseeritud, väärib ta samamoodi ülejäänud õpetajatega õiglast töötasu.”

Märksõnad
Tagasi üles