Esimese eestlasena Hawaii Ironmanil pjedestaalile tõusnud Timmo Jeret: Maailma naba tunnet pole

Timmo Jereti pronksivõidus mängib oma osa kunagine tipptriatleet Marko Albert, kelle näpunäidete järgi Jeret treenib. Foto: Erakogu

Timmo Jereti kolmeaastane ränk vaev ühe võistluspäeva nimel sai vääriliselt tasutud: ta ületas USAs Hawaii saarel täispika triatloni maailmameistrivõistluste finišijoone 25–29aastaste meeste klassis kolmandana ja läheb ajalukku Eesti kiireima amatöörina Hawaiil.

Kes arvab, et kaheksa tundi ja 49 minutit kestnud pingutus imeb viimse piirini viidud keha kütusest nii tühjaks, et patja nähes vajub väsinud sportlane silmapilk magama, eksib. Päev pärast esimese eestlasena Hawaiil pjedestaalile astumist on ta unetunde kokku kraapinud vaevu kolm. “Algul arvasin, et kõht tühi, aga tavaliselt, kui öösiti söömas käin, jään kohe magama,” mõlgutab Jeret võistlusjärgsel hommikul. “Ju siis emotsioonid, adrenaliin.”

Jeretit valdab suur rahulolutunne, mida tema kinnitusel juhtub harva. “Aga maailma naba tunnet pole. Hea meel, et kolm aastat tööd lõppes nii hästi,” lausub ta. 2019. aastal võttis ta vastu otsuse minna täispika triatloni MMi pääset püüdma ja nüüd istub rammestunult majutuskohas diivanil, rõdul sibamas erkrohelised gekod ja seljataga 3,8 kilomeetrit 27kraadises ookeanivees, ratta sadulas laavaväljade vahel tuhisetud 180 kilomeetrit ja 42 jooksukilomeetrit. Kõike seda eestlasele harjumatus troopilises kliimas, kus higi lahmab vahetpidamata.