Signe Riisalo ⟩ Mida muudab Eesti inimeste jaoks hooldereform?

Kogu abistav tegevus suunatud eeskätt sellele, et inimesel oleks võimalik jätkata senist elu koduseinte vahel. Foto: Arvo Meeks

2021. aasta talvel ametisse asudes sai üle võetud pikaajalise hoolduse reformiga seotud töö, mille tulemust nüüd, poolteist aastat hiljem, lõpuks näeme. 2023. aasta 1. juulist muutub üldhooldusteenus Eesti inimeste jaoks senisega võrreldes kättesaadavamaks ning ka koduteenuste arengusse investeeritakse märkimisväärselt.

Lühidalt öeldes tähendab see seda, et riigieelarve kõnelustel sai pikaajalise hoolduse reformile kindlustatud 40 miljonit eurot toetusfondi ja sellele järgneval aastal 57 miljonit eurot kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi, mis tagab alates 2025. aastast ka iga-aastase umbes kolmemiljonilise lisa KOVidele teenuseosutamise tulubaasi. Kohalik omavalitsus hakkab seega katma hooldustöötaja kulusid, mis moodustab pea poole kogu teenuse maksumusest. Inimese enda katta jäävad selle tulemusel majutuse ja toitlustuse ning muude isiklike vajadustega seotud kulud.

Kuna reformiga on tegeldud juba 2017. aastast, on selge, et neil, kelle elu praegused seadusemuudatused lõpuks lihtsustavad, võib suures infotulvas olulisim kaduma minna. Seega võtame tähtsama, mis reformiga kaasneb, alljärgnevalt kokku.