Silvia Paluoja ⟩ Rannakalurid seisavad oma leiva eest

Kalurite ja nende esindusorganisatsioonide valju hääle tulemusena ei rakendu määrusega ettepanek vähendada merel püügivahendite arvu. Foto: Urmas Luik

Riigikogu maaelukomisjon saatis täiskogu istungile kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu ettepanekuga lõpetada selle teine lugemine, et parlamendis homme juba seadusena vastu võetud dokument rakenduks saabuvast aastast. Samal ajal on toompealastel töös kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu, millele pannakse punkt samuti homsel täiskogul.

Aga rohkem kui nimetatud seaduste eelnõud küttis kalurkonda üles määruse eelnõu „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal”, sest keskkonnaministeeriumis sõnastatud tekstiga löödi hambad nende leivatükki kavatsusega vähendada püügivahendite piirarvu 15 protsendi võrra. Kooskõlastusringil määruse eelnõu peab saama valitsuse otsusega dokumendiks 1. novembrist. Piirarvu ei võtnud ametnikud laest, vaid tuginesid Tartu ülikooli mereinstituudi teadlaste soovitusele, sest ainult 37,5 protsenti rannikumere kalade asurkonnast oli eelmisel aastal heas seisus.

Kalurite ja nende esindusorganisatsioonide valju hääle tulemusena ei rakendu määrusega ettepanek vähendada merel püügivahendite arvu, kinnitas keskkonnaministeerium oktoobri alguses.