Loodusvaatlus ⟩ Siidisabad uurivad olusid

Noor siidisaba kugistab lodjapuu vilja. Foto: Karl Adami

Viinakuu ei ole minu hinnangul tänavu pakkunud nõnda erksaid ega kontrastseid sügisvärve nagu eelmistel aastatel. Vahtrad ei saanud veel sügavkollaseks tõmbudagi, kui külmast haaratud hommik lehed pea korraga puudelt kangutas ja seni lehtede varjus värelnud viljakimbud paljastas. Kased hakkasid samuti alles nüüd kollaseks värvuma, kuid neidki ei saa täisrüüs imetleda, sest puudest käib üle tuulepuhang teise järel.

Kuigi oleme reipal sammul teel sombuste ja pimedate päevade suunas, on kuulda, näha ja avastada palju vähem värvilisemal ajalgi. Aeg-ajalt alla tuleva vihma kiuste näivad metsad mitmel pool kuivavõitu. Selle tunnistuseks olgu või vähese veega kraavid ja ojadki. See aga on oma jälje jätnud tänavusele seenesaagile. Paari nädala eest oli märke, et päris söögiseenteta ei jää ja nüüdki  leiab tõeline seenehuviline nii mõndagi korvi.

Tuttava jutu peale, kuidas tal õnnestus Kagu-Eestis nädalavahetusega korjata suisa kaheksa kilo lehter-torbikseeni, sammusin minagi oma kõige parematesse torbikseenepaikadesse.