Videointervjuu ⟩ Kahe tüdruku jõhkra peksmise kohta kogutakse tunnistusi kümmekonnalt noorelt

Pärnu politseijaoskonna Pärnumaa piirkonnagrupi juhi Tõnu Kivise sõnutsi uurib politsei viimase nädala jooksul Pärnumaal toimunud kaht erinevat alaealiste peksmise juhtumit. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

• Nädala jooksul sai Pärnumaal jõhkralt peksa kaks alaealist tüdrukut
• Teadaolevalt on neljast peksmises kahtlustatavast varem olnud tüli tõttu luubi all üks neiu
• Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed peksjate lintšimiseks

Täna hommikul pani sotsiaalmeedia kihama video Pärnus toimunud peksmisest, milles kaks alaealist neidu jagasid jalahoope maas lamavale 13aastasele tüdrukule. Eile õhtul jõudis politseinikeni teinegi vägivallajuhtum, kui Tori vallas tümitasid kaks neidu korteris 12aastast tüdrukut.  

Pärnu politseijaoskonna Pärnumaa piirkonnagrupi juhi Tõnu Kivise sõnutsi on mõlemad peksmised luubi all ning vägivallatsejatelt ja teistelt tunnistajatelt kogutakse ütlusi.

“17. oktoobril saime teate, et Pärnu linnas Vanas pargis ja seejärel Pärnu jõe ääres lõid kolm alaealist tüdrukut, kaks neist 14aastased ja üks 15aastane, 13aastast tüdrukut, kellele tekitasid kehalisi vigastusi,” teatas Kivis.

Sellest peksmisest levis somes jõhker video, kus oli näha, kuidas maas lamav tüdruk, kes ütles, et ta on juba küllalt peksa saanud ja ärgu teda rohkem löödagu, sai mitme minuti jooksul ründajatelt jalahoope kõhtu ja selga. Kaadri tagant kostev noormehe hääl sõnas, et ohver on veel vähe saanud ega ole verinegi.

Eile sai politsei teate, et Pärnumaal Tori vallas asuvas korteris lõid 15aastane ja 14aastane tüdruk 12aastast tüdrukut, kes sai vigastusi.

Kivise sõnutsi pole õnneks kummagi tüdruku vigastused rasked.

“Mõlema juhtumi kohta on teada, et lööjad ja kannatanu olid üksteisega tuttavad, kuid praeguse info kohaselt ei ole need kaks juhtumit omavahel seotud,” lisas ta.

Politsei alustas mõlema juhtumi suhtes kriminaalmenetlust asjaolude väljaselgitamiseks.

“Teeme koostööd lastekaitse, noorsootöötajate, lapsevanemate ja teistegi erialaspetsialistidega, et sellised jõhkrad juhtumid ei korduks ja et nii vägivallatsenud noored kui kannatanud saaks vajalikku abi,” ütles Kivis.

Kivise sõnutsi otsib politsei vastuseid, miks noorte omavahelised suhted jõudsid sellise vägivaldse lahenduseni, kus keegi viga saab.

Kivis mainis, et mõlemas juhtumis on kaks kahtlustatavat, keda üle  kuulatakse. Ta lisas, et mõlema peksmise puhul võetakse ütlusi kümmekonnalt inimeselt, kes nägid peksmist pealt või on kursis peksjate ja ohvrite omavaheliste suhetega.

Politseiniku sõnade kohaselt on peksmistega seotud kaks eri seltskonda, kes on omavahel tuttavad, aga iga päev läbi ei käinud.

Politseiniku jutu järgi olid esialgsetel andmetel mõlema juhtumi puhul vägivallatsejad kained.

Kivise sõnutsi on mõlemas peksmises osalejad politseile varasemast tuttavad, aga mitte vägivaldse käitumisega. “Pigem on muret olnud koju mitteminekuga ja teada on muid väiksemaid rikkumisi,” ütles Kivis. “Meile on teada, et tülisid on varem olnud ühel kahtlustataval.”

Kivis rääkis luubi alla sattunud noorte iseloomustamiseks, et nad viibivad oma seltskonnaga palju vabas õhus, aga ei ole  andmeid, et nad oleksid vägivaldsed. “Küll on neil lastel olnud mõni alkoholi tarvitamisega seotud rikkumine,” ütles ta, lisades, et politsei kontrollib üle sotsiaalmeedias levivad väited, nagu oleksid pahandusse sattunud noored varemgi häirivalt käitunud. “Uurime, kas nendest juhtumitest on jäetud teatamata,” lausus Kivis.

Mis saab peksjatest edasi? Kivise jutu järgi ootab neid karistus, kuid kiireid lahendusi otsitakse ka käitumisprobleemidele. “Karistus otsustatakse isikupõhiselt, vaadates, milline roll kellelgi juhtumis on ja kas keegi on varem midagi toime pannud,” ütles Kivis.

Ühismeedias jagatakse ka jõhkrutsejate nimesid ja elukoha aadresse. Asjaosaliste sotsiaalmeediasse lisatud piltide alla on kirjutatud tuhandeid kommentaare, milles neid sõimatakse ja ähvardatakse. 

Kivis rõhutas, et mingil juhul ei tohi selliste juhtumite puhul asi jõuda omakohtuni ning uurimine ja karistamine peab jääma asjaomaste instantside pärusmaaks. “Omakohus ei lahenda probleemi. Vägivald tekitab uut vägivalda,” lausus ta.

Veebipolitseinik Elerin Tetsmann palub, et peksmise videot somes ei jagataks. 

“Ma tunnen sedasama, mis teiegi: see, kuidas videotes üksteisega käitutakse, on väga õudne, ebaõiglane, hirmutav ning puudutab meid kõiki. Selleks et me ise rohkem kannatanule liiga ei teeks, palun ärgem jagagem neid videoid,” avaldas ta.