Andri Arula ⟩ Õhinaga “Ei”!

Pärnu jõele kavandatud kunstisadam jäigi rajamata. Foto: Urmas Luik

Oli tõesti kurb lugeda artiklit “Õhinaga avatud jäätisekohvik lõpetab” (PP 20.10). Kahju, et linnast kadus ettevõte, mille loomisse oli panustatud hinge, aega ja raha. Teisalt on pisut ebaõige süüdistada ettevõtte lõppemises kõrgeid energiahindu. Eriti kui artiklis endas on kohviku sulgemise põhjus selgelt välja toodud: “Lõikuskuul oli juba kliente ja toimetamist vähem, kuid septembris tuli ette päevi, mis möödusidki kliente nägemata.”

Kahju, et õhinaga avatud kohvik uksed sulges. Kuid õhinaga tuleks lugeda raamatut, vaadata filmi või teatrietendust. Teha midagi hasartset, mille tulemiks olev emotsioon saabub peatselt. Õhinaga ei saa aga rajada ettevõtet: kohvikut või restorani, ööklubi või pubi. Võib küll õhinaga mõelda, et avan kohviku, see on äge, igasugu üritused, glamuur ja puha. Kuid kõik väline –  mõnus miljöö ja hõrgud toidud – on vaid fassaad raskele tööle ja esialgu ka meeletutele kulutustele.