Neljapaat teenis meresõudmise EMil hõbeda, Koppel ühepaadil pronksi

Märt Pilme
, reporter
Copy
Eesti paarisaeruline neljapaat.
Eesti paarisaeruline neljapaat. Foto: Rein Kilk

Ajaloo esimesed Euroopa meistrivõistlused meresõudmises ja rannasprindis kujunesid eestlastele edukaks: paarisaeruline neljapaat pälvis hõbemedali, Ander Koppel ühepaadil pronksi.

Hispaanias Donostia linnas tuli paarisaeruliste neljapaatide konkurentsis starti 17 tiimi. Ees ootas kuuekilomeetrine võistlusdistants, kus sportlastel tuli läbida kaks ringi, manööverdades ümber rajatähiste.

Eesti võistkond koosseisus Mikhail Kushteyn (Narva SK Energia), Allar Raja (Pärnu SK Kalev), Tõnu Endrekson (Pärnu SK), Johann Poolak (Pärnu SK Kalev) ja roolija Ander Koppel (Pärnu SK Kalev) oli esimese pöörde järel viies ja ringi lõpuks kolmas.

Otsustaval ringil peeti kõva võitlust Monaco paatkonnaga, kellest õnnestus mööduda. Selleks ajaks oli aga vaid meresõudmisele spetsialiseerunud Hispaania esindus juba kindlalt eest ära.

Eestlased (22.29,82) kaotasid Biskaia lahes viimaks hispaanlastele 7,5 sekundiga, Monaco paatkonda edestati pea 13 sekundiga. 

Paarisaeruline neljapaat pälvis hõbeda.
Paarisaeruline neljapaat pälvis hõbeda. Foto: Detlev Seyb

“Üle ootuste raske oli,” tunnistas Eesti kogenuim sõudja, kahekordne olümpiamedalist Endrekson finišis Pärnu sõudeklubi vahendusel. “Mõtlesin, et vesi on sile ja lihtsam kui eelmisel aastal, aga oli hoopis raskem. Suure lainega on kergem sõita ja aega puhata rohkem, nüüd oli tempo kõrge ja üsna intensiivne sõit. Andsime endast maksimumi, aga stardis oli pisut probleeme: me polnud kindlad, kui kaugel me stardipoidest olime ega tahtnud kaht minutit trahvi saada. Hispaanlased läksid väga täpselt ja sellega me kaotasimegi. Sama vahe jäi lõpuni, mille nad stardist meilt ära võtsid.” 

 

Endrekson tunnistas, et tava- ja meresõudmise dünaamika on suhteliselt sarnane. “Aga roolimehel on päris suur vastutus – ta võib üle roolida, ehk seda tuleb maru hästi tunnetada, sest roolimine on pidurdamine. Kui tahta meresõudmist tipptasemel teha, tuleb see selgeks saada,” avaldas vanameister.

Eesti paarisaeruline neljapaat.
Eesti paarisaeruline neljapaat. Foto: Detlev Seyb

Eestlastele tuli medalilisa ühepaadist, kus 18 sportlase seas võistles neljase roolija Koppel. Kindla kulla teenis hispaanlane Ramón Gómez Cotilla (26.15,96), kes edestas kaasmaalast Franco Nicolás Repettot (26.38,15). Pronksi nimel pidasid kõva võitlust Koppel ja Itaalia esindaja Simone Martini: viimaks edestas pärnakas itaallast õige napilt, ajad vastavalt 27.04,03 ja 27.04,06.

Ander Koppel (üleval) saavutas pronksi.
Ander Koppel (üleval) saavutas pronksi. Foto: Robert Väli.

“Kohati nagu akadeemiline sõudmine, ent piisavalt erinev, et seda kõrvutada saaks,” rääkis alaliidule Koppel, kelle hinnangul tuleb arvestada, et paadid on hoopis teistsugused ja arsenalis peavad olema oskused, mida klassikalises sõudmises tarvis ei lähe. “See, kuidas minnakse pööretesse, nõuab taktikalist planeerimist ja palju kogemust.”

Pärnu sõudeklubi duo Arnold Sanglepp ja Karl-Joosep Raudkivi tegi kaasa kahepaadil, kus saavutati 25 võistkonna seas 11. koht (26.32,74). Kulla teenisid hispaanlased (24.20,37) kahe Prantsusmaa tiimi ees.

Pärnu sõudeklubi kahepaat.
Pärnu sõudeklubi kahepaat. Foto: Robert Väli

Raudkivi tunnistas koduklubi vahendusel, et teda valdavad rõõmsad tunded. Kuna meresõudmine on mõlemale uus kogemus, tuli ristsed saada võistlusdistantsil. 

“Ei oodanud nii head kohta esimeselt kogemuselt. Muidugi võinuks paremini minna: finaalis jäi kaks paati kripeldama, neile võinuks ära teha, esikümme olnuks kõva sõna,” rääkis pärnakas, kelle sõnutsi tahetakse järgmisel aastal Lõuna-Prantsusmaal selle aasta tulemus ületada. “Eestis võiks seda pisut rohkem harjutada: eelsõit oli alles õppimine, ei saanud midagi sellest aru. Minu arust see pole nagu tavasõudmine, raske ja teistsugune.”

Meresõudmine (coastal rowing) on sõudespordi uus alasuund, mis tehniliselt sarnaneb akadeemilise sõudmisega, ent paadid on kohandatud mere peal sõudmiseks: need on suuremad ja raskemad. Stardis paadid ühele joonele fikseeritud ei ole, sama moodi nagu purjetamisel antakse lähe olukorras, kus paadid hulbivad starditsoonis, et olla valmis õigel ajal võistlema asuma. Distants on neli kuni kuus kilomeetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles