Annegrete Johanson ⟩ Kerge hukka mõista, keeruline mõista

Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenuse juht Annegrete Johanson. Foto: Erakogu

• Kõige tõhusama lahenduseni jõuame, kui noor saab ära kuulatud
• Fookuses on ennekõike kannatanu, kellele enamasti tavapärases õigussüsteemis sõna ei anta
• Oluline on anda kõigile asjaosalistele võimalus avaldada oma vaatenurk juhtunust

Möödunud nädal algas uudistega suvepealinnast, kus noorte omavahelised suhted on kujunenud äärmiselt keerukaks ja tekkinud erimeelsusi lahendatakse füüsiliselt. Levivad jutud ja arusaam, et õigussüsteem ei tee midagi, kuna tegemist on alaealistega. Millised on head lahendused?

Lapsed sünnivad siia ilma kõik võrdselt, ei ole nii, et keegi on halb ja keegi hea. Küll on tingimused ja keskkond, kuhu nad sünnivad, erinevad ja see võib saada saatuslikuks sellele, milliseks kujunevad lapse elutee ja valikud.

Kergelt võivad üle huulte tulla sildid „pätt”, „kriminaal”, „peksja”, kuid ilmselt ei ole keegi nendest eelnimetatutest hommikul ärganud mõttega, et täna ma lähen ja annan kellelegi peksa. Kõigel on eellugu, mis on selleni viinud. Ei saa olla nii, et kõik oli hästi ja siis äkki juhtus midagi, ootamatult. See on justkui lumepall, mis on pikemat aega veerenud, kuid millele pole osatud tähelepanu pöörata.

Ühiskonnas avaldatakse häälekalt arvamust, et neile noortele, kes olid lööja rollis, on vaja määrata karmid sanktsioonid, sest nad peavad mõistma oma tegude tagajärgi. Praktika näitab, et kõige tõhusama lahenduseni jõuame, kui noor saab ära kuulatud ja tunneb, et tema käitumise põhjusi mõistetakse ja tal aidatakse leida viise kahju korvata.

Praktika näitab, et kõige tõhusama lahenduseni jõuame, kui noor saab ära kuulatud ja tunneb, et tema käitumise põhjusi mõistetakse ja tal aidatakse leida viise kahju korvata.

Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenuse juht Annegrete Johanson.

Meil täiskasvanutena on oluline proovida mõista, mis on peidus lapse trotsliku ja agressiivse käitumise taga ning mida tunneb kannatada saanu.

Rahuldamata vajadused

Kui lapse lähedasel on endal keeruline lapse muredele või käitumisprobleemidele lahendusi leida, leiab abi ja tuge nii kogukonnalt kui riigilt. Keegi ei pea oma murega üksi jääma.

Laste ja noortega töötavad spetsialistid teavad hästi jäämäe metafoori, kus veepealne osa illustreerib väljakutsuvat käitumist, kuid vee all peidavad end eri tunded ja rahuldamata vajadused. Kui meie vajadused ei ole täidetud, võib nii mõnelgi inimesel olla keeruline aktsepteerivalt käituda.

Üks 16aastane kannatanu ütles kord taastava õiguse konfliktivahenduses: „Ma vajan kindlustunnet ja mõistmist ...” Temaga seotud vägivallajuhtum leidis aset koolis. See noor vajas kindlustunnet ja teadmist, et seda, mis juhtus, edaspidi enam ei juhtu. Ainus, kes sai talle seda kinnitada, oli temaga vägivaldselt käitunud noor.

Taastav õigus toob juhtumi pooled omavahel kokku ja annab võimaluse rääkida enda sõnadega, mis juhtus, milliseid mõtteid ja tundeid see olukord tekitas ja kuidas kahju heastada. Fookuses on ennekõike kannatanu, kellele enamasti tavapärases õigussüsteemis sõna ei anta ja kelle arvamust ei küsita.

Taastav õigus loob võimaluse, kus kannatanu või tema lähedased saavad väljendada oma vajadusi ja vastuse tekkinud küsimustele. Väga kindla struktuuriga kohtumisel antakse sõna igale osalejale. Protsessi veavad kaks neutraalset koolitatud vahendajat, tagades kohtumise turvalisuse, mille lõpus on pooltel võimalik sõlmida kokkulepe, heastamaks tekkinud kahju.

Taastavas õiguses me ütleme, et inimene, kelle vajadused on rahuldatud, toimivad kõige paremini. Alles siis, kui me neid teadvustame, saame valida parima viisi, kuidas käituda.

Taastavas õiguses me ütleme, et inimene, kelle vajadused on rahuldatud, toimivad kõige paremini. Alles siis, kui me neid teadvustame, saame valida parima viisi, kuidas käituda.

Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenuse juht Annegrete Johanson.

Selle üle, kui paljudel nendel noortel, kellest siin juttu on, on kõik vajadused rahuldatud, saab igaüks ise mõtiskleda.

Olukorra leevendamine

Tänapäeval on võimalus alaealiste juhtumites rakendada taastavat õigust eri menetlusetappides. See ei tähenda, et prokuratuur ei peaks vajadusel kohaldama muid mõjutusmeetmeid, kuid sageli alahinnatakse taastava õiguse mõju.

Eelmise aasta lõpus tehti intervjuud taastava õiguse konfliktivahendusel osalenud noortega, millest tuli välja, et protsessis osalemist peavad noored kasulikuks kogemuseks. Peamiselt mainivad nad protsessi lõpetatust, selguse saamist, võimalust end väljendada ja teist kuulata.

Kergendus ja vabanemine on märkimisväärsed. Kasuna märgitakse ka, et vahenduse kogemus andis võimaluse iseennast paremini mõista, oma käitumisest aru saada ning kogu vahenduse protsess oli neile õpetlik. Vahendus aitas oma emotsioone ja vajadusi teadvustada ja sõnastada. See jällegi aitab edaspidi enda käitumist kontrollida.

Konfliktivahenduses on olnud eriilmelisi lugusid, neid, mis tulevad otse koolist, kuid enam siiski neid, mis tulevad otse politseist või prokuratuurist. „Miks määratakse selline mõjutusvahend, kas midagi karmimat ei saa siis rakendada?” – see on küsimus, mida sageli küsivad just lapsevanemad. Samal ajal on konfliktivahenduses osalenud lapsevanemate tagasiside positiivne. Nad said kuulda teist poolt, väljendada enda mõtteid-tundeid-vajadusi ja lapsed teha kokkuleppeid, kuidas edasi.

Meenub mitu lugu, kus aset on leidnud füüsiline vägivald alaealiste vahel. Need lood jõuavad meile enamasti mitu kuud pärast vahejuhtumit, kuna menetlemine on võtnud oma aja. Samal ajal on need noored pidanud samas koolis, ehk ka samas klassis käima. Pinge ja emotsioonid on õhus, on hirm ja puudub kindlustunne. Konfliktivahendusega on võimalus pakkuda olukorrale leevendust ja leida rahu.

Niisamuti meedias vahendatud lugude puhul. Oluline on anda kõigile asjaosalistele võimalus avaldada oma vaatenurk juhtunust. Hinnanguvabalt ja kriitikata. Nad on meie kõigi noored, mitte Pärnu noored. Mitte „need” noored, vaid meie kõigi noored!