Linn plaanib UKMi toetuseks üle 750 000 euro

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Praegu teeb Pärnu uue kunsti muuseum näitusi ka maja esimesel korrusel.
Praegu teeb Pärnu uue kunsti muuseum näitusi ka maja esimesel korrusel. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus on valmis võtma varalisi kohustusi üle kolmveerand miljoni euro, et uue kunsti muuseumil (UKM) oleks võimalik praeguses asukohas jätkata.

1992. aastal asutatud UKM asub 2020. aasta novembrist Pärnu südalinnas Iseseisvuse väljakuga külgneva kunagise pangamaja teisel korrusel, mille kasutamiseks sõlmitud üürileping lõpeb jaanuaris 2023. Muuseumi olevik ja tulevik sõltuvad paljuski kindlustundest, mille annavad võimalikud pikaajalised kokkulepped tegevuse toetamise suhtes.

Pärnu linnavalitsus kinnitas, et on huvitatud UKMi jätkusuutlikust tegevusest Pärnus. Muuseumi jätkamiseks praeguses asukohas on saavutatud ruumide omaniku Estateguru Tagatisagent OÜga kokkulepe, mille järgi linn kasutaks ruume kümme aastat kultuuri- ja näitusekeskusena, eesmärgiga anda üüritud ruumid UKMi käsutusse.

Üürilepingu sõlmimisel kohustub Pärnu linn kui üürnik tasuma kümne aasta jooksul renti maksimaalselt 574 572 eurot ja tagama kõrvalkulude tasumise ruumide tegeliku kasutaja poolt maksimaalselt summas 184 246,64 eurot.

Linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku lubada linnal võtta varalisi kohustusi, kasutamaks korteriomandi Rüütli 40a osa suurusega 634,46 ruutmeetrit üürilepingu sõlmimisel, kokku kuni 758 818,64 eurot Pärnu linnaeelarvest aastatel 2023–2032.

Lootus on väga suur, et saame uue koalitsiooniga veel läbi arutada need numbrid.

Mark Soosaar, uue kunsti muuseumi eestvedaja

UKMi eestvedaja Mark Soosaare sõnutsi on  südant soojendav, et linnavalitsus saadab lõpuks volikokku otsuse, mis ka tegelikult toetab UKMi ellujäämist Pärnu linnas ja Iseseisvuse väljaku ääres. “See paneb meilegi vastutuse kvaliteedi eest,” möönis ta. Samal ajal kataks kõnealune summa Soosaare väitel kulud ainult osal praegu kasutuses ülemisest korrusest, kuhu jätkuvalt ei pääseks ilma lifti ehitamata puudega inimesed, ning see summa ei võimaldaks galeriipinnana edasi kasutada esimest korrust.

“Kahjuks on selle otsuse koostanud ikkagi eelmine koalitsioon, kes ei tahtnud aru saada, et tegemist on muuseumi, sealjuures rahvusvahelise muuseumiga, mis vajab ka kõrvalruume. Lootus on väga suur, et saame uue koalitsiooniga veel läbi arutada need numbrid ja selle, milliseid funktsioone muuseum vajab,” märkis Soosaar.

Pärnu linnavolikogu koguneb taas 17. novembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles